S I I D I M A A L I T E H N I K A S T
S I I D
I M A A L I T E H N I K A S T
Siidimaal tähendab maalimist looduslikust
siidist kangale.
Siidimaal on alguse saanud Vana-Hiinast, Chou dünastia ajast
u. 3000 aastat tagasi.
Laiemalt tuntud tehnikatest meenutab see akvarellmaali.
Olemuselt jääb siidimaal maalikunsti, tekstiilikunsti
ja moekunsti vahepeale.
Iga siidimaal on ainulaadne ja jäljendamatu.
Kuigi kaasaegne trükitehnika muutub järjest täpsemaks,
ei suudeta siiski veel looduslikule siidile kopeerida sellist nüansirikast
täiuslikku koloriiti,
mille kunstniku pintsel on suuteline siidikiududesse talletama.
(Kõlalise sarnasuse tõttu aetakse mõnikord
siidimaali segi siiditrükiga, ometi pole neil tehnikatel
sisuliselt midagi ühist.
)
Elukutselised kunstnikud kasutavad maalimiseks
erilisi, kõrgekvaliteedilisi tekstiilivärve, mis kinnitatakse
kangakudedesse kõrgel temperatuuril. Kinnitamiseks on kaks täiesti
erinevat moodust: triikimine või aurutamine.
Maalitud siid muutub seeläbi täiesti vastupidavaks pesule,
keemilisele puhastusele ja pleekimisele.
Kummagi kinnitamisviisi jaoks on omaette värvisordid.
Aurutamistehnika sobib eelkõige siidkanga
värvimiseks, see spontaanne maalimisviis kuulub peamiselt moe- ja
tekstiilikunsti valdkonda.
Triikimisega kinnitatavad värvid võimaldavad
toonide paljukordset pealekandmist, keeruliste kompositsioonide kiht-kihilt
viimistlemist. Tihti kantakse värvi peale paar-kolmkümmend korda,
lähenedes nüansshaaval täiuslikule tulemusele.
Triikimistehnika võimaldab maalikunsti
viljelemist. Selleks sobivaid siidivärve toodab üle 80-aastase
kogemusega kunstitarvetetehas Pébéo Prantsusmaalt. Värvide
valik on väga lai, nii kirkad kui pastelsed toonid on vôimalikud.
Kes tahab siidimaaliga tõsiselt tegelda, peaks vältima odavaid,
harjutamiseks mõeldud siidimaalivärve, mis ei ole nii püsivad
kui professionaalide värvid.
Siidimaal leiab tee oma hindajateni
põhiliselt kahel viisil: sisustuses kunstiteosena ja
rõivastuses eksklusiivse lisandina. Harvem on hinnalist
maalitud siidi kasutatud magamistoakomplektis või poolläbipaistva
sirmina akende ees (nn.paneelkardinana).
Sisustuses
on siidimaalile kõige loomupärasemaks vormistuseks liistudega
ääristatud rullpilt, mis pakitakse kergesse torusse. Akvarellpaber
või krunditud lõuend läheks peenes rullis jäädavalt
kortsu, kuid siid mitte.
Seepärast on siidile maalitud esemete
kaasavõtmine reisile ülimalt hõlbus. Ka siis,
kui kingitustega tahetakse rõõmustada suuremat hulka
inimesi. Enamtarvitatava siidkanga kaal on vaid 25 g/m². On saadaval
ka paksemaid kangaid, nii liht- kui satiinkoega.
Siidile maalitud kunstiteost võib
ka jäigale nelinurksele raamile pingutada ja klassikaliselt raamida,
nagu õlimaali või akvarelli.
Kuid siidimaal annab veel lisavõimaluse:
elav värvimõju saavutatakse siidimaali valgustamisega
tagantpoolt. Seega mõjub siidimaal erinevalt tavalisest maalist
kahtemoodi --- päeval mahedalt, öösel efektselt. Viimane
sarnaneb vitraazhiga, olles nii muljelt kui teostuselt tagasihoidlikum.
Rõivastuses
nõutakse sagedamini
klassikalise lõikega siidlipse
ja salle mõõtudega 45 x 140 cm.
Saadaval on ka 45 x 180 cm salle, 90 x 90 cm rätikuid, 55 x 182
cm suursalle, 114 x 114 cm ja 114 x 182 cm suurrätikuid, samuti väiksemaid
rätte ning taskurätte. Nelinurksed siidesemed on käsitsi
ääristatud elastse, nn. rullservaga ja läbi tikitud peitpistega.
Lipsud on paksemast satiinsiidist, samuti käsitsi kokku õmmeldud.
Kunstnik võib lipsule või rätikule joonistada mistahes
kujutisi, näiteks pilvi, vahutavat merd, koralle, kalu, loomi, linde,
inimesi, muusikariistu, vanu relvi, autosid, lennukeid või arhitektuuri,
--- mida tellija vaid soovida oskab, andes esemele kordumatu isikupära,
tehes kingituse eriti meeldejäävaks.
See iidne Hiinast pärit maalitehnika,
mis võimaldab luua nii moe- kui ka maalikunsti püsiväärtusi,
on nüüdseks Eestis omandanud samasuguse menu nagu Lääne-Euroopa
kultuurmaades.
Kui soovite siidimaalitehnikaga lähemalt
tutvuda, palun helistage meile telefonil (0) 6706 528, 056 635 728
või
saatke e-kiri aadressile
laanemaa@online.ee
või tulge
siidimaalikursustele
Kai Vaarandi, Vello Laanemaa
|
avalehele |
teistele lehtedele
|