Mohni saar

Mohni saare pôhja osa

Mohni saar on üks kummaline pisike saar Suurpea poolsaare tipu juures. Viinistust on saarele orienteeruvalt 5km. Saarel on üks ainuke elanik ja see on ka seal teenistuskohuste täitja. Naljakas oli see, et saarel asuvate majade uksed ja aknad olid pärani lahti, kusagil mängis televiisor ning tundus, nagu poleks ainsat elanikku parajasti kohal. Kusagil eemal tuksus diiselgeneraator, mis saare majadele elektrit andis. Nõukogude ajal oli saarel ilmselt ka oma pisike piirivalve kordon, sest ainsad majad saarel olid nelinurkselt koos, aiaga piiratud, moodustades kinnise õue. Majade läheduses on ka kaev, kust ysna joogikõlblikku vett saab. Saar ise on väga kitsas. Kõige kitsamast kohast 300m lai. Mis puutub veeall olevasse, siis Mohnil on minumeelest üks huvitavamaid sukelduspaiku. Kaartide järgi peaks seal ka mõned vrakid olema ning seda on näha ka kaldale uhutud vrakkide juppidest, mida põhjatipul ohtrasti vedeleb. Mohni Viinistu poolsel küljel, seal kus on saare kõrgeim punkt langeb kallas väga järsult vette. Langus jätkub ka vee all. Kusjuures languse peal on lahtised kivid ning mind paneb imestama, et need kivid veel laili pole vajunud kuna langus on 45-60kraadi. Umbes 6-8 m peal tuleb vastu liivapõhi ning langus ajutiselt peatub moodustades vaid kerge kallaku. Kuid jätkates samas suunas tuleb varsti vastu pimedus, mis viitab järsule kallakule või vraki laadsetele asjadele. Seekord oli tegemist siiski järsu langusega umb. 45 kraadise nurga all, mis laskub kaartide järgi kuni 50m peale. Kuna vee läbipaistvus jättis soovida ja lampe meil kaasas polnud, siis juba 25m pael oli keset suvepäeva nii pime, et allapoole ei söendanud enam minna. Kellele sellised järsakud ja teravad elamused meeldivad, võivad seda kohta Mohnile kaema tulla. Eestis minuteada rohkem selliseid pole mis nii järsku nii sügavale vajuksid, et järsakul külg ees tuleb liikuda.