![]() |
15 Minutes15 minutit |
| Hinnang | ![]() ![]() ![]()
|
| Tootja | New Line Cinema (USA) |
| Aasta | 2001 |
| Esilinastus | 01.06.2001 |
| Vaadatud | 01.06.2001 |
| Lavastaja | John Herzfeld |
| Käsikiri | John Herzfeld |
| Osades | Robert De Niro, Edward Burns, Karel Roden, Oleg Taktarov |
| Keel | Inglise |
| Pikkus | 120 |
Sisukokkuvõte
Filmi pealkiri põhineb kunstnik Andy Warholi
(1928-1987) kunagisel ütlusel "In the future everyone
will be famous for fifteen minutes"
("Tulevikus on igaüks kuulus vaid viisteist
minutit"), mis veidi muudetud kujul ("15
minutes of fame") on angloameerika kultuuriruumis saanud
käibefraasiks. Selle ütlusega kritiseeris Warhol eriti USA-s levima hakanud
televisiooni kultust, mille tulemusena on paljud valmis ükskõik milleks, et
ennast televiisorist näha ja oma 15 minutit kuulsad olla.
Sellisteks osutuvad ka kaks Ida-Euroopast pärit retsi, kes pärast vanglast
vabanemist kõigi võimaluste maad vaatama tulevad: tšehh Emil
(Karel Roden) ja venelane Oleg
(Oleg Taktarov). Kriminaalse taustaga mehed
satuvad kohe sekeldustesse ja panevad toime mitu kuritegu, mida samal ajal
varastatud videokaameraga filmivad. Peagi taipavad nad filmitud materjali
väärtust ning otsustavad selle kohalikule politseikroonikale maha müüa.
Et kuriteod lõppeksid, paisatakse asja uurima parimad politseinikud uurija
Flemingiga (Robert De Niro) eesotsas, kelle
teed peagi ristuvad tuletõrje süütamiste osakonna spetsialistiga
(Edward Burns). Koos peavad nad jõudma
lahenduseni, mis oleks ühiskonnaliikmetele meeltmööda.
Peaosades viimasel ajal tihti kinodesse jõudev Robert
De Niro (Meet The Parents), kellele
sekundeerib mõnevõrra noorem Edward Burns
(Saving Private Ryan). Kurikaelte rollis
esinevad Karel Roden, kes seni mänginud
peamiselt tšehhikeelsetes linateostes, ja Oleg
Taktarov, kes varemgi venelasi mänginud, näiteks filmis
Air Force One. Kriminaalsaate reporterit
mängib Kelsey Grammer
(Down Periscope) ja sarja
Sex And The City austajate meeleheaks lööb
kaasa ka Kim Cattrall. Veel võib pisiosas näha
Charlize Theroni, kes filmis
Men Of Honor kehastas
De Niro abikaasat. Režissöör ja stsenarist
John Herzfeld (2 Days
In The Valley) on seni kirjutanud ja lavastanud peamiselt
televisioonis.
![]() |
| KANGED MEHED: Riigivõimu esindajad kurjategijaid otsimas |
Hinnang
Tavaliselt püüan ma enne filmi vaatamist sellest võimalikult vähe teada
saada, et see ikka huvitav oleks. Selle filmi kohta õnnestus mul aga õnnetul
moel omandada informatsiooni, mida poleks pidanud tingimata teadma.
Eelmainitud asjaolu silmas pidades ja võttes arvesse, et paljud arvustused
15 minutist just positiivselt ei arvanud,
läksin kinno teatava kõhklustundega. Ent nagu tihti juhtub, osutusid kartused
alusetuteks. Nimelt on 15 minutit täiesti
vaadatav põnevusfilm, kuigi kohati üsna vägivaldne, ja pinge ülevalhoidmine
õnnestub paremini kui paljudel samalaadsetel filmidel. Ei ole kuigi
tavapärane ka see, et kuritegu uurib tuletõrjuja (kuigi ülikonnas).
Teisest küljest vaadatuna on tegu meediasatiiriga, mida väljendab ka
pealkiri. Kuigi kohati on lugu ülepaisutatud, häirib asja juures just see, et vähemalt
Ameerikas pole ime, kui midagi sellist ka tegelikult juhtuks. Ja inimesed
istuksid telerite ees, silmad punnis peas. Loodetavasti ei andnud
15 minutit ühelegi häiritud isikule
konkreetset tegevusplaani kätte (selline oht jääb alati). Mõneti veider
tundub muidugi, et põhiliselt TV-tööga leiba teeninud mees sellise looga
lagedale tuli, aga see selleks.
Filmi näitlejatööde üle pole samuti põhjust kurta. De
Niro esineb oma tuntud headuses, kuigi antud rolli on ta juba
korduvalt mänginud (ja võimalik, et mängib edaspidigi). Põhirõhk langeb
siiski Burnsile, kelle tegelane end pidevalt
teistele tõestama peab. Millegipärast on Burnsi
tegelane kirjutatud suhteliselt nõrga selgrooga tüübiks. Põnevike kangelased
lähevad tavaliselt läbi tule, vee ja vasktorude, aga tema ei tee seda mitte.
Õigemini, läbi tule ta ikka läheb, sest seda tuletõrjujad mõnikord teevad.
Retse kujutavad Roden ja
Taktarov jäävad hästi meelde ja tunduvad väga
usutavad. Selliste meestega pimedal tänaval kokku saada eriti ei tahaks.
Omavahel suhtlevad nad nii vene, tšehhi kui inglise keeles, seda viimast
arvatavasti seepärast, et ameeriklased ei viitsi subtiitreid lugeda. Muud
põhjust ei osanud ma mitte välja mõelda.
Filmi tõlge oli küllaltki kena, nagu viimasel ajal kombeks, aga paaris kohas
sai ingliskeelse teksti mõte siiski valesti edasi antud. Muid paranähtusi
seansi ajal seekord imekombel ei toimunud.
Kokkuvõtteks: vähemalt ühe korra sobib 15 minutit
kindlasti vaadata, kui tapmine ekraanil väga suurt vastumeelsust ei tekita.
Nõrga närvikavaga inimestel ei tasu siiski proovida, kuna öö võib rahutu
tulla.
05.06.2001