Evolution Evolutsioon

Hinnang
Tootja	Dreamworks SKG (USA)/Columbia Pictures (USA)
Aasta	2001
Esilinastus	13.07.2001
Vaadatud	13.07.2001
Lavastaja	Ivan Reitman
Käsikiri	David Diamond, David Weissman, Don Jakoby
Osades	David Duchovny, Orlando Jones, Julianne Moore, Seann William Scott
Keel	Inglise
Pikkus	101

Tutvustus
Tulevane tuletõrjuja Wayne (Seann William Scott) põletab kõrbes eksamiks valmistudes maha järjekordset küüni, kui samasse maandub suur kivijurakas kosmosest. Kohale kutsutud geoloogiaühingu esindaja (Orlando Jones) võtab kaasa ka sõbra, põlu alla sattunud bioloogi Ira (David Duchovny). Koos leiavad nad meteoriidist algelise elu jälgi, mis kohapeal uskumatu kiirusega arenema hakkavad, muutudes ühtlasi üha ebasõbralikumaks. Peagi saab asjast teada ka valitsus, saates kohale oma eksperdid eesotsas kindral Woodmaniga (Ted Levine). Üheks rühma liikmeks osutub Allison Reed (Julianne Moore), samuti bioloog. Üheskoos peavad teadlased leidma lahenduse, kuidas ebameeldivatest tulnukatest lahti saada, enne kui hilja on. Peagi liitub nendega ka Wayne, kel meteoriidiga oma kana kitkuda.
Peaosalist Ira Kane'i mängib David Duchovny (Playing God), keda mäletatakse ilmselt igavesti kui Fox Mulderit telesarjast The X-Files, kuigi ta selles enam ei osale. Tema sõbra rollis teeb kaasa Orlando Jones (Double Take), kes mänginud mitmetes meilgi linastunud filmides, aga siiski suhteliselt tundmatu tegelane. Julianne Moore (Hannibal) on seevastu teinud kaasa paljudes filmides, kusjuures päris mitmeid oleme näinud ka meie. Seann William Scott (Dude, Where's My Car?) peaks kinno meelitama nooremaid vaatajaid. Kohustuslikku sõjaväe esindajat mängib Ted Levine (Wild Wild West). Filmi on lavastanud Ivan Reitman, kelle suurim hitt Ghostbusters juba aastate taha jääb. Viimasel ajal pole tema filmid vaatajaid väga palju kinno tuua suutnud ning Evolutsioon polnud selles suhtes erand. Küll suutis Reitman filmi meelitada ühe tondipüüdjatest, Dan Aykroydi, kes mängib Arizona kuberneri.

EI MIDAGI UUT SIIN PÄIKESE ALL: Mulder ja Scully (või siis mitte)

Hinnang
Esialgu pidi Evolutsioon olema tõsine film sellest, kuidas tulnukad maailma ohustavad, kuid siis tuli keegi suurepärasele mõttele, et asjale võiks läheneda pigem koomilisest küljest. See idee aga eriti ei tööta. Koomilisi momente muidugi jätkub, aga näidatav olukord on tegelikult naljast kaugel. Pole ka välistatud, et midagi sellist tegelikult juhtuda ei võiks. Sel juhul tahaks küll näha inimest, kes situatsioonis midagi naljakat leiaks. Häirib see, et üks tegelastest on viimasel ajal kohustuslik must mees, kes vahetpidamata lolli möla suust välja ajab. Küllap said tegijad isegi aru, et naljadest jääb väheks, mistõttu Julianne Moore'i tegelane peaaegu üldse jalul ei püsi (ilmselt tundus see stsenaristidele piisavalt naljakas). Tõsisem lähenemine oli vähemalt minu arvates tunduvalt tugevama potentsiaaliga.
Näitlejatööd jäävad sedalaadi filmis efektide kõrval loomulikult teisejärguliseks. David Duchovny saab tuttaval pinnal täiesti kenasti hakkama, aga ülejäänud teda vääriliselt ei toeta. Jonesi puhul on probleemiks tema tegelase mölapidamatus, mis tal midagi muud teha ei luba (miks valged kunagi filmides nii ohjeldamatult kildu ei viska?), Moore'i puhul pidevad kukkumised. Seann William Scott oskab koomilisi repliike tegelikult päris hästi välja öelda, aga kahjuks saadab seda kogu aeg üks ja sama näoilme. Kui midagi ei muutu, pole tema näitlejakarjääril pikka pidu, sest isegi Steven Seagal suudab rohkem nägusid teha. Loomulikult ei saa läbi ka külalollikesteta, keda mängivad Ethan Suplee ja Michael Bower. Need tegelased oleks võinud küll olemata olla.
Märkimisväärne on filmi kujunduslik pool, tulnukkollide kujutamisel näidatakse üles suurt fantaasiat. Tulnukad nagu sarnaneks siinsetele elusorganismidele ja nagu ei sarnaneks ka. Samas ei ole see film mõeldud nõrganärvilistele, sest mõned jäletised tekitasid isegi minus okserefleksi (seda juhtub ikka tõeliselt harva). Tavapäraselt ei mõju arvutikollid nii veenvalt kui muude meetoditega valmistatud isendid. Siiski tuleb tunnustust avaldada kõigi tulnukate loojatele.
Mis aga pettumuse valmistab, on lõpp, mis Ameerika filmide puhul pole küll väga üllatav. Näib, et autoritel puudus igasugune ettekujutus, kuidas tulnukate vastu edukalt võidelda saaks. Väljapakutud meetod võtab sisse auväärse koha kõigi aegade tobedamate lõpplahenduste hulgas, kohe Independence Day kõrval. Et elamust mitte vähendada, ma siinkohal rohkem ei räägi. Andres Laasik teeb seda oma arvustustes minu eest.
Viimasel ajal pole ma tõlke kohta suurt midagi öelnud. Siingi jäi silma ainult üks veider keemiline ühend: hüdrogeensulfiid (oli vist nii). Seegi esines vaid korra, muidu räägiti ikka vesinikust.
Kokkuvõte: keskpärane ajuvaba meelelahutus, kuid visuaalselt huvitav. 29.07.2001

Copyright © 2001 Valmar Kont