The Man Who Cried

The Man Who Cried

Mees, kes nuttis


Hinnang
TootjaWorking Title Films (UK)/Le Studio Canal+ (Prantsusmaa)
Aasta2000
Esilinastus06.07.2001
Vaadatud12.07.2001
LavastajaSally Potter
KäsikiriSally Potter
OsadesChristina Ricci, Cate Blanchett, John Turturro, Johnny Depp
KeelInglise, saksa
Pikkus97

Tutvustus
Film Mees, kes nuttis räägib meile noore juuditüdruku Fegele (Christina Ricci) loo, mis algab Venemaal 1927. aastal, kui Fegele isa (Oleg Jankovski) Ameerikasse õnne otsima läheb. Peagi põletatakse nende koduküla maha, kuid tüdrukul õnnestub pääseda. Ta jõuab Inglismaale, kus teda ootab elu kasuperekonnas ja uus nimi: Suzie. Täisealiseks saanuna sõidab ta Pariisi, kus saab peagi tööd Felix Perlmani (Harry Dean Stanton) lavatrupis. Seal ristuvad tema teed teiste Pariisi õnne otsima tulnud inimeste, muuhulgas venelanna Lola (Cate Blanchett), itaallasest ooperilaulja Dante (John Turturro) ja mustlase Cesariga (Johnny Depp). Südames ei ole Suzie aga kaotanud lootust jõuda Ameerikasse ning leida oma isa.
Mees, kes nuttis valmis Inglise-Prantsuse koostööna. Juuditüdrukut mängiv Christina Ricci (Casper) on hoolimata noorest east osalenud nii mõneski filmis, kuid Eestisse pole need enamasti jõudnud. Seetõttu meenubki ta tõenäoliselt kas eelmainitud tondiloost või Addams Family filmidest. Taas tekib tal sügavam suhe tegelasega, keda mängib Johnny Depp (The Ninth Gate). Mäletatavasti juhtus sama filmis Sleepy Hollow, kus ka mõlemad kaasa tegid. Teistes osades Cate Blanchett (Elizabeth), John Turturro (O Brother, Where Art Thou?) ja veterannäitleja Harry Dean Stanton (The Green Mile). Fegele isa mängib tuntud Vene näitleja Oleg Jankovski, kes muuhulgas osalenud mitmes Andrei Tarkovski filmis. Veel võiks tuttav ette tulla majaperenaist proua Goldsteini mängiv Miriam Karlin, kas siis telesarjast So Haunt Me, kus ta käis ja kummitas, või Stanley Kubricku filmist A Clockwork Orange, kus tema tegelasel mitte kõige paremini ei läinud.

Pilt
ÖÖD ON SIIN MUSTAD: Internatsionaalne seltskond esinemishoos

Hinnang
Film algab küllaltki huvitavalt, isa lahkumisega. Järgnevate minutite jooksul tekib mulje, et film räägibki sellest, kuidas noor tüdruk laiast maailmast isa püüab leida. See on petlik, sest peagi jõuab ta Pariisi, kus see motiiv millegipärast kaob. Suziest saab hoopis näitetrupi liige, mis viib ta kokku inimestega, keda ta ei salli. Ainsad, kellega ta meelsasti suhtleb, on mustlased, sealhulgas Cesar, kelle hobune sageli etendustel osaleb. Järelikult ei saa armuloost üle ega ümber. Pariisi-osa jooksul jääb küll mulje, et ideed said täiesti otsa, mistõttu film muudkui venib. Kohati on ka helgemaid hetki, mis sageli seotud laulmisega, aga vähevõitu.
Muusika on filmis üldse tähtsal kohal. Kui mustlasmuusika mulle suurt ei meeldi, siis itaaliakeelsed ooperiaariad kõlasid päris kenasti. Turturrol õnnestub üldiselt jätta selline mulje, nagu tuleksid need ka tegelikult tema suust. Ricci oma ülesandega nii hästi hakkama ei saa. Mida ma aga kohe üldse ei salli, on see, kui tegelased oma tundeid muudmoodi väljendada ei oska, kui lapsepõlves kuuldud laulu abil. Filmi lõpus selline asi kahjuks juhtub.
Häirib ka see, et kohati on ekraanil toimuv millegipärast liiga karikatuurne, kuigi näitlejad püüavad anda endast parima. Eriti käib see Turturro itaalia ooperilaulja kohta. Kas tema ebameeldivat isiksust peab tõesti pidevalt rõhutama mingite tobeduste (võltshabe jm.) abil?
Nagu tavaliselt, valmistab osalistele tõsiseid probleeme ka vene keel. Kui Cate Blanchett sai vene aktsendiga üldiselt päris hästi hakkama, siis venekeelsed väljendid oleksid tema suust võinud küll kõlamata jääda. Veel märkasin, et laev, mis Fegele Inglismaale viis, kandis nime Baltiiskja zvezda. Tähelepanelikumad kahtlemata märkavad ühe a-tähe puudumist selles. Oleks võinud ju Jankovski käest nõu küsida, kui ta juba filmis kaasa tegi. Mitmelt poolt lugesin, et inimeste (sealhulgas vähemalt ühe sakslase) arvates kõneldakse filmi alguses jidiši keelt. Veider, oleksin võinud vanduda, et nad rääkisid omavahel saksa keeles. Tekst ei tundunud dubleeritud ka olevat (miks pidanukski?).
Kokkuvõte: sellest materjalist saaks kokku umbes kolmveerandtunnise küllaltki hea lühifilmi, aga praegu on film küll liiga pikk. 13.07.2001

Osta DVD

Copyright © 2001 Valmar Kont