The Mexican

Mehhiklane

Hinnang
Tootja	Dreamworks SKG (USA)
Aasta	2001
Esilinastus	29.06.2001
Vaadatud	29.06.2001
Lavastaja	Gore Verbinski
Käsikiri	J.H. Wyman
Osades	Brad Pitt, Julia Roberts, James Gandolfini
Keel	Inglise
Pikkus	123

Tutvustus
Mõned aastad tagasi tegi kobakäpp Jerry (Brad Pitt) saatusliku vea, kui sõitis sisse maffiaboss Margolese (Gene Hackman) autole. Selle tulemusena istub Margoles nüüd vanglas ja Jerry täidab karistuseks mitmesuguseid pisiülesandeid, mis tavaliselt kuigi hästi välja ei tule. Jerry viimaseks tööks enne Margolese vabanemist osutub Mehhiklase-nimelise äraneetud püstoli äratoomine sõbralikust naaberriigist Mehhikost, mis jällegi aia taha kipub minema. Tema ergutamiseks kutsutakse teenistusse palgamõrvar Leroy (James Gandolfini), kes võtab pantvangi Jerry pruudi Sami (Julia Roberts), teadmata, et nad lahku läksid.
Madalaeelarvelise filmi peaosades on tuntud nimed Brad Pitt (Snatch) ja tänavune Oscari-võitja Julia Roberts (Erin Brockovich), kes mängivad koos ka peagi linale jõudvas Steven Soderberghi (Traffic) filmis Ocean's Eleven. Neile sekundeerib tuntud teleseriaali The Sopranos staar James Gandolfini, aga maffiabossi mängib seekord hoopis Gene Hackman (Enemy Of The State), kellele ekraaniaega küll väga vähe jäetud on. Lavastaja Gore Verbinskile oli Mehhiklane kolmas täispikk linateos, varasematest on tuntum komöödia Mouse Hunt.

EL CAMINO: Brad Pitt ja eksootiline auto

Hinnang
Mehhiklane on veider film, mis igale maitsele ilmselt ei sobi, kuigi minule tundus üsna huvitav. Selles on mitmeid tõeliselt andekaid kohti, aga nende vahele jäävad augud, kus suurt midagi ei toimu. Näib, et autorid püüdsid teha väga mõnusat filmi, aga pingutasid sellega üle, mistõttu toimuv paistab kohati totter ja segane. Mitmel korral kasutatakse teatrist tuntud seinal rippuva püssi taktikat (kui esimeses vaatuses on laval püss, siis viimases vaatuses peab see pauku tegema). Filmis tähendab see seda, et tegelased teevad või ütlevad midagi, mis antud kontekstis täiesti asjassepuutumatu on, aga lõpupoole tõhusat kasutamist leiab. Kuna olen selle hinnangu kirjutamisega veidi hilja peale jäänud, siis ei saa öelda, et mulle mõni konkreetne juhus praegu meelde tuleks. Seetõttu toon hea näite filmist The Lost Word: Jurassic Park, mida hiljuti DVD peal vaatasin. Seal küsib Jeff Goldblumi tegelane oma mustanahalise tütre käest, et No kuidas siis võimlemisvõistkonnas läheb kah?. Täiesti mõttetu küsimus, mida tegelikus elus sellises olukorras vaevalt et keegi küsib. Filmis osutub see teadmine tund aega hiljem aga väga kasulikuks. Mulle selle võtte kasutamine tavaliselt eriti ei meeldi, kuna tundub kuidagi liiga kunstlik. Kunstlikud on ka mõned süžeepöörded, mida vaataja eest varjata püütakse ning millel ma seetõttu lähemalt ei peatu. Niipalju siis sellest.
Plusspoolelt märgiksin ära mõned mõnusad naljad, mis on seotud peamiselt Brad Pitti tegelase puuduliku hispaania keele oskusega, näiteks see, kuidas ta tervituseks Buenas noches (loodan, et kirjutasin õigesti) ütleb. Kohati on naljakas ka absurdihuumor, näiteks valgusfoor mingil ristmikul kusagil pärapõrgus. Erinevalt Vormsi saare foorist see ka töötab. Meeldisid ka erinevad meenutused püstoli needusest, mis lõpuks siiski venima hakkasid (kuigi näidati kiirendatult). Asjalikud näitlejatööd teevad Brad Pitt ja James Gandolfini, kuigi viimane mängib ilmselt sama tegelast, keda teleekraanilgi (maffiafilmid ei kuulu minu lemmikute hulka, mistõttu pole teda kunagi ka nägema juhtunud).
Nagu näha, jäi siinkohal mainimata Julia Roberts, kes minu arvates oli filmi üks suurem probleem. Kui tavaliselt pole mul tema vastu midagi, siis seekord oli midagi tõsiselt valesti. Tema näitlemine lihtsalt tundus võlts, tee mis tahad. Lisaks jäi mulje, et ta loeb teksti maha, nagu Marilyn Monroe oma parimail päevil. Kuna suur osa talle kirjutatud dialoogist oli segane sõnamulin, siis ei saa seda ka väga pahaks panna, aga tavaliselt ma selliseid asju ei märka. Muidugi võis ka olla, et ta lihtsalt mitmes stseenis tühja pilguga kaamera kõrvale jõllitas.
Teine suur probleem filmi juures oli liigne toonimine. Elu sees ma ei usu, et Mehhikos kõik asjad kollased on (ega see mingi võlur Ozi maa ei ole). Pigem jätab see asjast rumalavõitu mulje. Traffic, kus USA põhjaosariikides toimuvad stseenid olid sinised, Mehhikos toimuv kollane ja Kalifornia midagi vahepealset, nägi muidugi veel hullem välja, aga ikkagi. Minu arvates ei peaks vormile üldjuhul pöörama niipalju tähelepanu, et see sisu varjutama hakkab. Samas polnud mul midagi selle vastu, et meenutused püstoli needuse kohta mustvalged (või siis mustkollased) olid.
Kokkuvõte: kuigi film on liiga pikk ja kipub kohati venima, peaks see ühekordseks vaatamiseks sobima paljudele. Lisaks saab kuulda Nancy Sinatra klassikalist lugu These Boots Are Made For Walking. 12.07.2001