![]() |
The Mummy ReturnsMuumia tagasitulek |
| Hinnang | ![]() ![]() ![]()
|
| Tootja | Universal Pictures (USA) |
| Aasta | 2001 |
| Esilinastus | 08.06.2001 |
| Vaadatud | 08.06.2001 |
| Lavastaja | Stephen Sommers |
| Käsikiri | Stephen Sommers |
| Osades | Brendan Fraser, Rachel Weisz, John Hannah, Arnold Vosloo, Oded Fehr, Patricia Velazquez |
| Keel | Inglise |
| Pikkus | 130 |
Tutvustus
1933. aasta. Seitse aastat on möödas ajast, mil vaarao Seti I ülempreester
Imhotep (Arnold Vosloo) esimest korda ellu
ärkas. Seekord püüab muumiat elustada tema kunagine kallim Anck-su-Namun
(Patricia Velazquez), küll reinkarneerunud
kujul. Taas tulevad mängu seiklejad Rick (Brendan
Fraser) ja Evy (Rachel Weisz), kes
leiavad kuulsale sõdalasele Skorpionikuningale
(Dwayne Johnson) kuulunud käevõru. Pärast
seda, kui Ricki ja Evy poeg (Freddie Boath)
selle oma käele on pannud, tuleb takistada üles tõusmast ka kuningat. Selleks
tuleb jõuda tema puhkepaika, salapärasesse Ahm Shere'i oaasi, enne nädala
möödumist. Meie kangelasi püüavad jõudumööda abistada Evy vend
(John Hannah) ja Ardeth-bei
(Oded Fehr), tülinaks on aga elluärganud
muumia, kellel kuningaga omad plaanid.
Muumia tagasitulek on järg 1999. aasta filmile
The Mummy, mis omakorda oli samanimelise 1932.
aastal valminud linateose (peaosas Boris
Karloff) uusversioon. Kõik eelmises filmis peaosades olnud näitlejad,
välja arvatud Kevin J. O'Connor, löövad kaasa
ka Muumia tagasitulekus. Nendeks on niisiis
Brendan Fraser (Blast
From The Past), Rachel Weisz
(Enemy At The Gates),
John Hannah (Sliding
Doors), Arnold Vosloo
(Hard Target), Oded
Fehr (Deuce Bigalow: Male Gigolo) ja
Patricia Velazquez (Le
Jaguar). Võttegrupiga liitusid nooruke Freddie
Boath ja showmaadleja Dwayne Johnson
ehk The Rock. Vaarao Seti I rollis on taas
Aharon Ipalé. Stephen
Sommers oli lisaks sellele filmile ka esimese osa idee autor ja
lavastaja.
![]() |
| PÄÄSTKE END, KES SAAB: Kaadri tagant läheneb kehvapoolne eriefekt |
Hinnang
Eraldivaadatuna on The Mummy Returns küllaltki
heatasemeline põnevusfilm, sest vähemalt igavust vaatamise ajal aega tunda ei
ole. Sellest ka võrdlemisi kõrge hinne filmile. Õnnetuseks seadis
The Mummy aga lati nii kõrgele, et järjefilm
hüppab pehme teibaga selle alt läbi (ja sellest ei saa kahjuks üle ega ümber).
Seetõttu naudivadki filmi rohkem ilmselt need, kes esimest osa näinud ei ole.
Järgnev jutt ongi peamiselt üsna pikk ja igav nurisemine teemal, mida oleks
võinud paremini teha. Hoiatus: kui tavaliselt püüan
kirjutada nii, et hinnang ei sisaldaks liigset informatsiooni filmi sisu
kohta (spoilereid), siis seekord on selle reegli vastu veidike eksitud.
Algatuseks peab kohe ära märkima, et filmil puudub igasugune mõtestatud sisu,
erinevalt eelmisest filmist, mille tegevustik oli küll tobedavõitu, aga
läbimõeldud. Ilmselt aitas tol korral ka ülalmainitud 1932. aasta film, mis
andis lavastaja-stsenarist Stephen Sommersile
teatava raamistiku ette. Teise filmi puhul sellest enam abi polnud ning
Sommers on üritanud suurejoonelised
võitlusstseenid ja The Mummy paremad palad
kuidagimoodi kokku põimida. Näitlejad jäävad asjade sellise käigu juures
kahjuks statisti rolli; eriti torkab silma, et nimitegelane saab väga vähe
ekraaniaega. Kuna esikohal on efektid, jääb suuresti selgusetuks ka see, miks
tegelased käituvad just nii (ebaloogiliselt) nagu nad käituvad, eriti muumia
ja Anck-su-Namun. Osad tegelased tunduvad filmis olevat ainult sellepärast,
et esimeses osas tähtsat rolli mängisid (ülejäänud muumiad ja skarabeused
näiteks). Erinevaid tegelasi näeb filmi jooksul nii palju, et nendest saaks
ilma vaevata ka kolm linateost kokku panna.
See, et viidatakse esimesele filmile, oleks muidu väga tore, kui sellega
mitte üle pingutatud poleks. Vaarao mõrvamise stseen (suures osas esimesest
filmist pärit) on minu meelest üks filmi tipphetki, aga naljad (ja Imhotepi
jõudemonstratsioon) mõjuvad väsinult ning samas kohustuslikult. Siiski on
filmis küllaltki palju naljakaid repliike, aga ükski ei suuda ületada
The Mummy paremaid hetki (ja Beni tegelaskuju).
Kapa ja kamaluga laenatakse ideid ka teistest filmidest.
Eriti jätavad soovida Muumia tagasituleku
eriefektid. Kui esimene film on seniajani üks paremaid saavutusi
arvutitrikkide vallas, siis uuem teos jääb sellele üllataval kombel alla (ja
mitte vähe). Tundub, et Industrial Light & Magicu (a division of Lucas
Digital Ltd, Marin County, CA) mehed on seekord lausa haltuurat teinud, kas
Star Wars: Episode II - Yet To Be Named
valmimise nimel või mõnel muul põhjusel. Kvaliteedi asemel pööratakse
tähelepanu kvantiteedile (igasugu koletisi näeb filmis arutul hulgal);
võimalik, et piirid seadis trikkide eelarve, kui kasutada valemit kvaliteet =
raha / kollid. Sellest hoolimata näeb tulemus nigel välja. Võrdlust esimese
filmiga ei kannata välja ka heliriba. Kuigi The Mummy
muusika sisaldas tüüpilisi egiptuseteemalisi motiive, mõjus ta ikkagi
võimsalt, mida Alan Silvestri loodud muusika
kohta öelda ei saa. Seda samahästi kui polekski olemas.
Lõpetuseks veel paar asja, mis minu arvamust iga filmi kohta kahandavad ja
Muumia tagasitulekus olemas olid:
1. Tegelased on mõne teise (soovitavalt ühel ajal elanud) persooni
reinkarnatsioonid. Muumia tagasitulekus oli
Evy tegelane taassündinud Nofretete (kes esimeses filmis sellest halligi ei
teadnud), Meela taassündinud Anck-su-Namun (ainult kehaliselt?
tegutsemismotiiv?) ja Rick oli ka mingi mees. Informatiivne kõrvalmärkus:
üldjuhul ei meeldi mulle ka selle teema variatsioonid, näiteks alternatiivne
reaalsus ja kehade vahetusseminek.
2. Arvutiga loodud kollid ja turbo. Arvutisepad, õppige ükskord ära, et
ELUSOLENDID EI LIIGUTA NII KIIRESTI NAGU NAD SEDA FILMIDES TEGEMA KIPUVAD.
Eriti kehtib eeltoodu filmi lõpupoole ilmuva ebardliku Skorpionikuninga kohta
(kes nägi muidu ka eriti hale välja). Aga küllap pole eriefektide loojad
näiteks sellisest asjast nagu õhutakistus kuulnudki. Jääb üle vaid loota, et
Skorpionikuningast valmivas filmis ta inimkujul püsib, vastasel juhul võib
selle kohe maha kanda.
3. Deus ex machina. Kui mõni ei tea, siis see
on situatsioon, kus stsenarist on olukorraga nii puntras, et ei oska enam
midagi mõistlikku peale hakata ja laseb nööri otsas alla jumala, kes siis
asja mängleva kergusega lahendab. Selles filmis ilmus sõna otseses mõttes
lavale Anubis, kes lahendas peategelaste jaoks Imhotepi küsimuse, aga taolisi
kohti oli veel. Teisisõnu, kui esimeses filmis lahendas probleemid kangelaste
leidlikkus, siis Muumia tagasitulekus juhus.
Tõlge oli üldiselt tavaline, veidi häiris see, et nagu viimasel ajal mõnikord
kombeks, polnud ingliskeelseid subtiitreid tegevuspaikade kohta. Näiteks
filmi Enemy At The Gates puhul olid need eesti
keeles puhta tõlkimata unustatud ja ainult vene keeles näha. Selle filmi ajal
probleemi siiski polnud. Veel torkas silma, et tõlkija
Lauri Kaare end Tuthmosiseks kuulutas.
Eestikeelses kirjanduses on seni siiski peamiselt Thutmosise nimekuju
kasutatud.
Kokkuvõte: erinevalt esimesest filmist ei tekkinud seekord niivõrd
positiivset emotsiooni, et filmi uuesti vaadata. Sel korral polnud Imhotepil
lõppsõna öelda, nii et ehk rohkem järgesid ei tule (kassaedu arvestades on
seda siiski liig tahta). Minu kurvastuseks on vähemalt see film aga
ühekordseks tarbimiseks.
10.06.2001
Infonurgake
Järgneb väike leksikon mõnedest filmis mainitud koha- ja isikunimedest.
Anubis - Osirise poeg, surnutejumal. Sageli on
teda kujutatud koera või šaakali peaga inimesena.
Horos - egiptuse taevajumal, Osirise ja Isise
poeg. Teda kujutati tavaliselt kulli või pistrikuna.
Imhotep - seda nime tegelikult kandnud mees
elas 28. sajandil e.m.a. ja oli 3. dünastia vaarao Džoseri ajal tuntud
ehitusmeister. Tema ehitas ka Džoseri hauakambri, mis oli esimene suurem
vaaraole pühendatud matusepaik, veidi vanem kui Giza püramiidid. Aastatega
Imhotepi kuulsus Egiptuses kasvas ja tema imetegude arv samuti. Ajaks, mil
Egiptus kaotas iseseisva riigi staatuse (1. sajand e.m.a.), oli Imhotep
ülendatud jumalaks.
Nofretete - 18. dünastia vaarao Amenhotep IV
abikaasa, kelle ilu tuntakse tänu säilinud peaskulptuurile ja
seinamaalingutele.
Osiris - egiptuse peamine surnutejumal,
allmaailma valitseja. Legendi kohaselt tappis ja rebis Osirise tükkideks kuri
jumal Seth, kuid Osirise abikaasa (ja õde) Isis suutis peaaegu kõik tükid
kokku korjata ja ta uuesti ellu äratada. Osirise poeg Horos maksis Sethile
tema tapmise eest kätte.
Seti I - 19. dünastia teine vaarao, kes
valitses aastatel 1305-1291 e.m.a. Tema ja eriti tema poja Ramsese
valitsemisajal taastas Egiptus osa oma kunagisest hiilgusest. Seti I poeg
Ramses II on üks tuntumaid Egiptuse vaaraosid.
Teeba - üks vanaaja suuremaid linnu,
Ülem-Egiptuses asunud tähtis kultuuri- ja kaubanduskeskus, mitme vaaraode
dünastia ajal ka Egiptuse pealinn. Esimesel aastatuhandel e.m.a. ründasid
seda mitmel korral vaenuväed, aga lõplikult said Teebale saatuslikuks
Kleopatra VII valitsemisajal kogu Egiptust laastanud näljahäda ja epideemiad.
Praegu asuvad Teeba kohal Karnak ja Luksor, kus on säilinud mõnede ehitiste
varemeid.