![]() |
Town & CountryLiiderdajad |
| Hinnang | ![]() ![]() ![]()
|
| Tootja | New Line Cinema (USA) |
| Aasta | 2001 |
| Esilinastus | 12.07.2001 |
| Vaadatud | 13.07.2001 |
| Lavastaja | Peter Chelsom |
| Käsikiri | Michael Laughlin, Buck Henry |
| Osades | Warren Beatty, Diane Keaton, Garry Shandling, Goldie Hawn |
| Keel | Inglise |
| Pikkus | 104 |
Tutvustus
Liiderdajad räägib loo kahest abielupaarist,
kes jõudnud hõbepulmade (ehk siis 25. pulma-aastapäeva) künnisele. Nii
arhitektid Porter (Warren Beatty) ja Ellie
(Diane Keaton) kui antiigimüüjad Griffin
(Garry Shandling) ja Mona
(Goldie Hawn) on seni suutnud kõrvalehüpeteta
hakkama saada. Seetõttu tuleb kõigile tõelise vapustusena, kui Griffin Monale
teise naisega vahele jääb. Loomulikult ei jää kauaks saladuseks ka Porteri
armusuhe kena tšellistiga (Nastassja Kinski).
Taoline reetlikkus ei jää karistuseta ning peagi otsivad kõik omale paremat
partiid. Kuidas see neil õnnestub, näeb juba kinos.
Filmi tegijatel on õnnestunud kokku saada suurepärane näitlejateansambel,
milles palju omal maal tuntud nimesid. Peaosalisi mängivad juba viiekümnenda
eluaasta piiri ületanud Warren Beatty
(Dick Tracy), Diane
Keaton (Marvin's Room),
Goldie Hawn (EveryOne
Says I Love You) ja Garry Shandling
(Love Affair). Siinkandis nad just teab mis
kõvad tegijad pole, kuigi Diane Keaton ja
Goldie Hawn mängisid koos filmis
The First Wives Club.
Warren Beatty pole vähemalt minu teada meie
kinodesse varem üldse jõudnud (videolevis peaks üht-teist siiski olema,
näiteks Bonnie And Clyde) ja
Garry Shandling debüteeris tuvi rollis filmis
Dr. Dolittle. Rohkem tuntust saavutas ta
kahtlemata sarja The X-Files hiljutilinastunud
osas, mängides iseennast, kes Hollywoodi filmis mängib Fox Mulderit.
Tuntud nimesid jätkub piisavalt ka kõrvalosadesse:
Nastassja Kinski
(Fathers' Day), Andie
McDowell (Multiplicity),
Jenna Elfman (Keeping
The Faith). Isegi vanameister Charlton Hestonil
(Planet Of The Apes) ei lasta rahus pensionil
olla. Porteri ja Ellie lapsi mängivad noorema generatsiooni esindajad
Tricia Vessey (Ghost
Dog: The Way Of The Samurai) ja Josh Hartnett
(The Virgin Suicides), keda tiitrites
aupaklikult Joshua Hartnettiks nimetatakse.
See pole tal aga viimane kord sel suvel kinodesse jõuda.
Liiderdajatega käib kaasas ka kahtlasemavõitu
kuulsus. Filmi avalikkuse ette jõudes sai nimelt uue liidri oma kuludest kõige
vähem tagasi teeninud filmide ametlik edetabel (kõlab kuidagi lohisevalt, kas
pole?). Liiderdajad võttis juhtpositsiooni üle
vaid mõni kuu varem linastunud teoselt Monkeybone
Brendan Fraseriga peaosas. Umbes 90 miljoni
dollarilise eelarve juures tõi film USA-s sisse alla 7 miljoni ja just
seetõttu sai New Line Cinema ka uue juhtkonna. Eelmainitud edetabelis seisab
kõrgel kohal ka teine Warren Beatty film
Ishtar, aga väikeseks lohutuseks talle võib
öelda, et millegipärast ei kajastu nn. ametlikus tabelis kõik filmid
(tegelikult peaks esikohal suure tõenäosusega seisma film, mil nimeks
Inchon). Eeltoodu tõttu on üsna üllatav, et
Liiderdajad siiakanti jõudis.
|
| ELVIS, MARILYN JA KARU: Veidrikud ei puhka ka pühakute päeva eelõhtul |
Hinnang
Kuulu järgi on Liiderdajad komöödia. Selle
külje pealt vaadatuna on kriitikutel, kes filmi täielikult maha tegid,
vähemalt osaliselt õigus, kuna naerukohti jääb väheks. Mõned naljad õnnestuvad
siiski suurepäraselt (vt. pilti). Ka tegelaste askeldusi on küllaltki huvitav
vaadata, hoolimata sellest, et need kohati absurdi valda kalduvad (vt. pilti).
Vähemalt minu puhul jääb hinnang seetõttu plusspoolele, kuna pensionieelikute
probleemid jätavad mind tavaliselt (veel) külmaks.
Sedalaadi filmid näitlejatele väga suuri nõudmisi üldjuhul ei esita, mistõttu
saavad kõik ülesandega ka rahuldavalt hakkama. Meelde jääb eelkõige
Charlton Hestoni mängitud veidrikust vanamees,
kes oma põhiseaduslikke õigusi veidi liig vabalt kasutab. Silm puhkab ka
Jenna Elfmanil, kes esitab muuhulgas oma
versiooni Marilyn Monroest ja tema kuulsast
sünnipäevalaulust. Siiski on kõrvaltegelased pigem dekoratsiooni rollis, sest
nende rohke arvu tõttu ei jätku kõigile piisavalt ekraaniaega. Veidi häirib
Shandling, sest näolapiga ei ole tal küll
vedanud. Õnneks näeme teda peategelastest kõige vähem. Ülejäänutega seoses
erilisi emotsioone selle jutu kirjutamise ajal ei meenu. Või, kui nüüd hästi
järele mõelda, siis Kinski tšellist küll
tšellot mängida ei osanud.
Filmi vaadates on raske aru saada, kuhu see 90 miljonit magama pandi. Sellise
filmi peaks valmis saama vähemalt kolm korda odavamalt, kuna eriefekte suurt
vaja ei lähe, muid kulutusi ka eriti ei ole... Isegi teine samal nädalal
linastunud film (Evolution)
valmis väiksema rahaga, kuigi efekte jagus piisavalt. Ilmselt maksti tõesti
peaaegu kõik palkadeks. Nagu eeltoodust peaks selguma, näib film tehnilisest
küljest üsna tavaline, kuigi mitmed võttepaigad on küllaltki kaunid. Mulle
tundus veel, et üks kasutatud majadest oli sama, milles elasid Merteuil'd
filmis Cruel Intentions, aga seda näitas
küllaltki vähe, nii et võin ka eksida. Kuna aga mõlema teose tegevus toimub
New Yorgis, siis võimatu see pole. Liiderdajad
on ka järjekordne täiendus nende filmide suures peres, kus kõlab
Johann Straussi pala
Ilusal sinisel Doonaul.
Kokkuvõte: neile, kellele rääkivad pead probleeme ei valmista, kõlbab vaadata
küll.
29.07.2001