Town & Country

Town & Country

Liiderdajad


Hinnang
TootjaNew Line Cinema (USA)
Aasta2001
Esilinastus12.07.2001
Vaadatud13.07.2001
LavastajaPeter Chelsom
KäsikiriMichael Laughlin, Buck Henry
OsadesWarren Beatty, Diane Keaton, Garry Shandling, Goldie Hawn
KeelInglise
Pikkus104

Tutvustus
Liiderdajad räägib loo kahest abielupaarist, kes jõudnud hõbepulmade (ehk siis 25. pulma-aastapäeva) künnisele. Nii arhitektid Porter (Warren Beatty) ja Ellie (Diane Keaton) kui antiigimüüjad Griffin (Garry Shandling) ja Mona (Goldie Hawn) on seni suutnud kõrvalehüpeteta hakkama saada. Seetõttu tuleb kõigile tõelise vapustusena, kui Griffin Monale teise naisega vahele jääb. Loomulikult ei jää kauaks saladuseks ka Porteri armusuhe kena tšellistiga (Nastassja Kinski). Taoline reetlikkus ei jää karistuseta ning peagi otsivad kõik omale paremat partiid. Kuidas see neil õnnestub, näeb juba kinos.
Filmi tegijatel on õnnestunud kokku saada suurepärane näitlejateansambel, milles palju omal maal tuntud nimesid. Peaosalisi mängivad juba viiekümnenda eluaasta piiri ületanud Warren Beatty (Dick Tracy), Diane Keaton (Marvin's Room), Goldie Hawn (EveryOne Says I Love You) ja Garry Shandling (Love Affair). Siinkandis nad just teab mis kõvad tegijad pole, kuigi Diane Keaton ja Goldie Hawn mängisid koos filmis The First Wives Club. Warren Beatty pole vähemalt minu teada meie kinodesse varem üldse jõudnud (videolevis peaks üht-teist siiski olema, näiteks Bonnie And Clyde) ja Garry Shandling debüteeris tuvi rollis filmis Dr. Dolittle. Rohkem tuntust saavutas ta kahtlemata sarja The X-Files hiljutilinastunud osas, mängides iseennast, kes Hollywoodi filmis mängib Fox Mulderit.
Tuntud nimesid jätkub piisavalt ka kõrvalosadesse: Nastassja Kinski (Fathers' Day), Andie McDowell (Multiplicity), Jenna Elfman (Keeping The Faith). Isegi vanameister Charlton Hestonil (Planet Of The Apes) ei lasta rahus pensionil olla. Porteri ja Ellie lapsi mängivad noorema generatsiooni esindajad Tricia Vessey (Ghost Dog: The Way Of The Samurai) ja Josh Hartnett (The Virgin Suicides), keda tiitrites aupaklikult Joshua Hartnettiks nimetatakse. See pole tal aga viimane kord sel suvel kinodesse jõuda.
Liiderdajatega käib kaasas ka kahtlasemavõitu kuulsus. Filmi avalikkuse ette jõudes sai nimelt uue liidri oma kuludest kõige vähem tagasi teeninud filmide ametlik edetabel (kõlab kuidagi lohisevalt, kas pole?). Liiderdajad võttis juhtpositsiooni üle vaid mõni kuu varem linastunud teoselt Monkeybone Brendan Fraseriga peaosas. Umbes 90 miljoni dollarilise eelarve juures tõi film USA-s sisse alla 7 miljoni ja just seetõttu sai New Line Cinema ka uue juhtkonna. Eelmainitud edetabelis seisab kõrgel kohal ka teine Warren Beatty film Ishtar, aga väikeseks lohutuseks talle võib öelda, et millegipärast ei kajastu nn. ametlikus tabelis kõik filmid (tegelikult peaks esikohal suure tõenäosusega seisma film, mil nimeks Inchon). Eeltoodu tõttu on üsna üllatav, et Liiderdajad siiakanti jõudis.

Pilt
ELVIS, MARILYN JA KARU: Veidrikud ei puhka ka pühakute päeva eelõhtul

Hinnang
Kuulu järgi on Liiderdajad komöödia. Selle külje pealt vaadatuna on kriitikutel, kes filmi täielikult maha tegid, vähemalt osaliselt õigus, kuna naerukohti jääb väheks. Mõned naljad õnnestuvad siiski suurepäraselt (vt. pilti). Ka tegelaste askeldusi on küllaltki huvitav vaadata, hoolimata sellest, et need kohati absurdi valda kalduvad (vt. pilti). Vähemalt minu puhul jääb hinnang seetõttu plusspoolele, kuna pensionieelikute probleemid jätavad mind tavaliselt (veel) külmaks.
Sedalaadi filmid näitlejatele väga suuri nõudmisi üldjuhul ei esita, mistõttu saavad kõik ülesandega ka rahuldavalt hakkama. Meelde jääb eelkõige Charlton Hestoni mängitud veidrikust vanamees, kes oma põhiseaduslikke õigusi veidi liig vabalt kasutab. Silm puhkab ka Jenna Elfmanil, kes esitab muuhulgas oma versiooni Marilyn Monroest ja tema kuulsast sünnipäevalaulust. Siiski on kõrvaltegelased pigem dekoratsiooni rollis, sest nende rohke arvu tõttu ei jätku kõigile piisavalt ekraaniaega. Veidi häirib Shandling, sest näolapiga ei ole tal küll vedanud. Õnneks näeme teda peategelastest kõige vähem. Ülejäänutega seoses erilisi emotsioone selle jutu kirjutamise ajal ei meenu. Või, kui nüüd hästi järele mõelda, siis Kinski tšellist küll tšellot mängida ei osanud.
Filmi vaadates on raske aru saada, kuhu see 90 miljonit magama pandi. Sellise filmi peaks valmis saama vähemalt kolm korda odavamalt, kuna eriefekte suurt vaja ei lähe, muid kulutusi ka eriti ei ole... Isegi teine samal nädalal linastunud film (Evolution) valmis väiksema rahaga, kuigi efekte jagus piisavalt. Ilmselt maksti tõesti peaaegu kõik palkadeks. Nagu eeltoodust peaks selguma, näib film tehnilisest küljest üsna tavaline, kuigi mitmed võttepaigad on küllaltki kaunid. Mulle tundus veel, et üks kasutatud majadest oli sama, milles elasid Merteuil'd filmis Cruel Intentions, aga seda näitas küllaltki vähe, nii et võin ka eksida. Kuna aga mõlema teose tegevus toimub New Yorgis, siis võimatu see pole. Liiderdajad on ka järjekordne täiendus nende filmide suures peres, kus kõlab Johann Straussi pala Ilusal sinisel Doonaul.
Kokkuvõte: neile, kellele rääkivad pead probleeme ei valmista, kõlbab vaadata küll. 29.07.2001

DVD pole veel saadaval

Copyright © 2001 Valmar Kont