Tohera
küla nime teke on tõenäoliselt seotud esiasuka nimega: Kristohver,
Kristofer, Tohver. Kui aga oletada, et tegemist on -vere lõpulise kohanimega
- Tohevere - milliseid kohtame Eestis kõige sagedamini, siis on tagapõhi
hoopis teine. Keeleteadlase Paul Ariste selgitus -vere kohta on järgmine:
-vere lähteks on sellega homonüümne sõna, mis meie keelest
kadunud, kuid säilinud laenuna läti keeles - vêris, vêre,
vêra ja märgib suurt metsa, suurt lehtpuumetsa, madalapinnalist lehtpuu-
ja segametsa. Tohera küla asub kahel pool Navesti jõge natuke enne selle suubumist Pärnu jõkke. Aegade jooksul on küla piirid mitu korda muutunud ja ikka vähenemise suunas, sest juurde tehti uusi külasid. 30-ndate aastate lõpu administratiivreformiga moodustati Määranõmme küla, kuhu hakkasid kuuluma järgmised Tohera majapidamised: Pöörde-Veski, Pöörde, Määranõmme, Viinahaua-Oskar, Viinahaua, Parmu, Parmu-Sepa, Konnaoidu, Konnaoidu vabadik ja Raba (Siiraku). Käesolevas töös käsitletakse Tohera küla talusid nii, nagu see oli välja kujunenud möödunud sajandi teiseks pooleks ja sajandivahetuseks. Samuti on kirjas hiljem tekkinud majapidamised.
Tohera talud algasid Navesti paremkaldal altvoolu Ollinoga ja lõppesid Määranõmmega, vasakkaldal Vardissaarega ja viimane oli Raba .
Materjal üksikute talude kohta ei ole ühtlane. See on tingitud sellest, kuidas suudetud hankida andmeid. On ju tänaseks osa majapidamisi jäljetult kadunud, seal elanud inimesed ja nende järglased ammu mullapõues.
Omaette periood küla ajaloos on sõjajärgsed aastad. Kokkuvõtvas osas on lühidalt iseloomustatud kolhoosi-eelset aega, üht-teist on kirjas kolhoosi moodustamisest. Elu suurmajandis ei mahu selle töö raamidesse.