Meie teenused | Meie spetsialistid | Patsiendid küsivad | Psühoanaliisist | Kuidas meid leida
 

 

PEALEHT

 

 

Depressioni test ja info

Depressioon on haigus, mis võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa ning oluliselt halvendada elukvaliteeti - nii tööalast edukust, isiklikke suhteid kui ka lõõgastumist vabal ajal.

 Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele (lähedase inimese surm, töökoha kaotus), pikaajalisele stress-situatsioonile (raske haigus, püsiv konflikt) või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele. Sageli ei pruugi inimene depressiooni tekkepõhjust üheselt määratleda.

 ON OLULINE TEADA, ET

         depressioon on ravile hästi alluv haigus, millest on võimalik terveneda

        mure jagamine ja probleemidest rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel

       depressioon ei ole iseloomu nõrkus

- on tõestatud, et depressiooni puhul on tegemist teatud keemiliste ainete sisalduse muutusega kesknärvisüsteemis, täpsemalt serotoniini defitsiidiga

        depressioon ei ole tujukus

        depressioon ei ole karistus selle eest, et inimene on halb

  

 

DEPRESSIOON MEESTEL

 Meeste puhul on depressiooni raskem avastada kui naistel. See on tingitud ühelt poolt laialtlevinud valearusaamast, et muredest rääkimine ja nendega ise mitte toime tulemine näitab inimese nõrkust, teisalt maskeerub depressioon meestel agressiivse käitumise ja/või alkoholi liigtarvitamisega.

 Alkohol ei ole ainus vahend, millega püütakse depressiooni leevendada ja maskeerida.

Ülemäärane sportimine, töönarkomaania, ekstreemsete ja riskeerimist nõudvate spordialade ja hasartmängude harrastamine kaasuva alanenud ohutundega võib meeste puhul depressioonile viidata.

  

 

  DEPRESSIOONI ATÜÜPILISED SÜMPTOMID MEESTEL:

 

 

        Stressitaluvuse langus

        Ärritatavuse tõus

        Impulsiivne käitumise ilmnemine, kalduvus kaotada enesekontrolli

        Agressiivne ning vägivaldne käitumine

        Alkoholi kuritarvitamine, alkoholsõltuvus

        Otsustusvõimetuse tekkimine

        Läbipõlemissündroom

        Ekstreemsete spordialade harrastamine, ülemäärasele

       füüsilisele aktiivsusele tagantsundimine

 

 

Depressiooni sümptomid võivad ilmneda nii töö- kui ka inimestevahelistes suhetes.

 

 

Tüüpiline haigusjuht #1

30-aastane reklaamibüroo tegevjuht.

 

Viimasel ajal töötasin pidevalt 60 tundi nädalas. Ma ise olin selle üle uhke ja kippusin kiitlema. Oma tutvusringkonnaga suhtlemine ei pakkunud mulle enam huvi ning kogu oma vaba aja pühendasin maratoniks treenimisele.

Oma sisemuses oleksin aga soovinud ennast kerra tõmmata ja nutta.

 Arsti sõnul olid patsiendi kaebused tingitud liigsest tööstressist ja talle soovitati muuta elustiili. Kuna patsiendi seisund ei paranenud, pöördus ta uuesti arsti poole. Gotlandi skaala diagnostiliste kriteeriumite järgi diagnoositi mehel depressioon.

 

 

Tüüpiline haigusjuht #2.

48-aastane töötu konstruktor

 Olin väljumas poest, nädalalõpuks ostetud õllepudelid süles. Uksel tormas mulle kogemata otsa üks noormees. Pudelid kukkusid maha ja purunesid kildudeks. Mõtlemata midagi, virutasin talle vastu nägu.

 Arsti poole pöördus mees käevigastuse tõttu, mis oli tekkinud tüli käigus. Patsiendi enda sõnul oli ta kätt vigastanud kodutöid tehes. Vestluse käigus torkas arstile silma patsiendi madalal enesehinnang. Täpsemal  küsitlusel ilmnes, et patsient oli viimasel ajal hakanud alkoholiga liialdama. Ise vabandas ta seda töökoha kaotamisega. Patsiendil diagnoositi depressiooni.

 

 

 

Kas oled märganud, või on teised Sulle öelnud, et Sinu käitumine on viimase kuu aja jooksul muutunud?   Kui jah, siis millised on muutused?

Gotlandi skaala meeste depressiooni hindamiseks

Uldse mitte  Mõningal   Küllaltki  Väga palju

                     määral       palju

1. Stressitaluvuse langus/ tavalisest rohkem pinges

0                   1                2                    3

2. Agressiivne,  väljapoole suunatud  kätumine, enesevalitsemise raskused

0                   1                 2                   3

3. Tühjusetunne, läbipõlemissündroom

0                   1                 2                   3

4. Pidev seletamatu väsimus

0                   1                 2                   3

5. Ärritatavuse tõus

0                   1                 2                   3

6. Otsustusvõimetus igapäevaolukordades

0                   1                 2                   3

7. Unehäired: varajane ärkamine/ uinumisraskused/ rahutu uni/ liigne unisus

0                   1                 2                   3

8. Kärsitus, rahutus, ebamugavustunne, eriti hommikuti

0                   1                 2                   3

9. Pingete maandamiseks alkoholi või uimastite liigne tarvitamine / üldisele aktiivsusele tagantsundimine, ületöötamine, liigne sportimine/ ülemäärane või vähene söömine

0                   1                 2                   3

10. Olulised käitumismuutused, mis torkavad silma Sinu lähedastele ja Sulle endale

0                   1                 2                   3

11. Tulevik näib sünge, lootusetu  

0                    1                2                   3

12. Enesehaletsus

0                    1                2                   3

13. Perekonnas varem esinenud alkoholi, ravimite või narkootiliste ainete kuritarvitamist/ depressiooni/ suitsidaalset käitumist/ riskiga seotud tegevusalade harrastamist

0                    1                2                   3

   0 13 punkti: puuduvad depressioonile viitavad nähud

14 -  26 punkti: tõenäoliselt tegemist depressiooniga, konsulteeri oma arstiga

27 -  39 punkti: kindlasti tegemist depressiooniga, konsulteeri viivitamatult oma arstiga

 

 
 
                                                   DEPRESSIOONI RAVI

 

Depressioon on üks paremini ravile alluvaid psüühikahäireid.  Ligikaudu 80% adekvaatset ravi saanud patsientidest terveneb.

Eestis on kasutusel enamik kaasaegseid antidepressante, mida võib tinglikult jagada viide suuremasse klassi:

          Tritsüklilised antidepressandid

          Tetratsuklilised antidepressandid

          Serotoniini tagasihaarde inhibiitorid

          Monoamiini-oksüdaasi inhibiitorid

          Serotniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid

 

                                                     ON OLULINE TEADA, ET

 

          antidepressantravi ei tekita sõltuvust

          ravi toime saabub tavaliselt 2 3 nädala pärast, kuid osadel juhtudel võib enesetunne paraneda ka mõne päeva pärast peale ravi alustamist

          Püsiva toime saavutamiseks peab ravi kestma vähemalt 4 6 kuud

          Korduva depressiooni korral, suitsiidiriski või sõltuvusprobleemide kaasnemisel on vajalik pikem ravikuur

Antidepressantide kasutamisel võib ravi algul esineda kõrvalnähte, mis mööduvad tavaliselt 1 - 2 nädala jooksul. Sagedasemad kõrvalnähud on

 

          iiveldus

          unisus

          higistamine

 

Korvalnahtude voi kusimuste tekkimisel on soovitav konsulteerida oma arstiga.

 

NB! Liigne alkoholitarvitamine süvendab depressiooni ja arevust veelgi!

 

 

 

                  KUIDAS SINU PERE JA LÄHEDASED SAAKSID SIND AIDATA?

 

Armastatud inimese nägemine ärritununa ja eemaletõmbununa on lähedastele raske. Teadmata, et selline käitumine on tingitud depressioonist, võivad nad end tunda eemaletõrjutuna ja haavatuna.

Haigusest rääkimine aitab neil Sinu käitumist mõista ja Sulle toeks olla. Kui Sul on raske oma depressioonist ise oma perekonnale rääkida, võid paluda seda teha raviarstil.

On oluline, et Sinu lähedased mõistaksid, et depressioon on tõsine haigus, millest täielik paranemine võib kesta mitu kuud. 

Kuna depressiooni ravi on pikaajaline, võib enesetunde paranemisel tekkida tahtmine ravi katkestada. Selle tulemuseks on tavaliselt haigusnähtude taasilmnemine. Perekond võib aidata Sind veenda ravi jätkama,  samuti aitab perekonna toetus Sul tasapisi tagasi pöörduda normaalsesse igapäevaellu.

 

 

Väljapääs on olemas depressioon on hästi ravitav!

 

 

 
    Meie koordinadid: TALLINN, PARNU MNT 82/88 indeks 10131    
                                Tel. 64 63 643,
                                           05651316,
                                         056482128 
                                   Faks: 6604552                                            Email:   kordamed@online.ee