Äntu Sinijärv

Äntu järvede kohta võib EE-st lugeda järgmist:

Äntu järved asuvad Pandivere kõrgustiku lõunajalamil Rakvere-Vägeva mnt-st idas metsarikkas oosistikus, 7-11 km Väike-Maarjast lõunas. Järvestikku kuulub 7 väikejärve: Äntu Sinijärv, Roheline ehk Vahejärv, Äntu Valgjärv, Moora ehk Linaleo järv, Mäeotsa ehk Mäetaguse jätv, Kaanjärv ja Umbjärv. Peale Kärsa soo ääres asuva Umbjärve paiknevad kõik. Äntu järvekaitsealal (üle 4 km'), see hõlmab ka Nõmme jõe keskjooksu ja sellesse vasakult suubuva, järvi ühendava Järveoja ning osa Nõmme-Ebavere servamoodustistest. Ala ilmestavad Thdremägedest Ä. Punamäeni ulatuvad pikioosid ning nendega põimuv mõhnastik, mille suuremates lohkudes järved asuvadki. Tuntuim ja suurim on põhjapoolseim Äntu Sinijärv; 2,4 ha, veepind 96,4 m Ü. m., suurim süg. 8 m. Allikalise toitumusega Ä. Sinijärve läbipaistvus (u. 15 m) peaks olema Eesti järvedest suurim. Peaaegu sama sügav on ka Ä. Valgjärv (1,4 ha), mõlemas on peamine kala ahven.

Ning tõepoolest, Sinijärv on kõige selgema veega järv, mille tagavad võimsad allikad. Järves ongi allikad ise üks suurimaid vaatamisväärsusi, kuna nad on suured maapõue suunduvad lehtrid, kust pidevalt voolab selget ja külma vett juurde. Seetõttu on seal järves alati külm. Suvel küünib pinnal veetemperatuur üle 10 kraadi, kuid alumised kihid on peaaegu alati alla 10 kraadi. Järsud kihilised temperatuuri muudatused järve vees tekitavad optilisi effekte, mida suvel on võimalik jälgida. Kuna vees on palju valgust, siis kalu päevasel ajal eriti näha pole. Jääb mulje nagu oleks tegemist surnud järvega, mis pole üldse nii. Kala ilmub välja alles pimedas.

Need pildid on tehtud 6. Novenber 2001 Äntu Sinijärves

Milline kristalne vesi!

4 kraadi sooja pole enam soe!

Lubjastunud põhi muda asemel

Üks mitmest allika lehtrist

Lehtrites on sügavus kuni 7m

Kuhu see käik küll viia võiks!?

Suur osa järvest on kahjuks üsna madal