Eesti Vrakid

Eesti vetes on aegade jooksul põhja läinud väidetavalt 40000 suuremat ja väiksemat laeva. Nendest tegelikult on midagi vaatamisväärset säilinud veel paaril tuhandel vrakil. Millest omakorda suurema osa moodustavd vrakid, millel pole suuremat ajaloolist ega materiaalset väärtust. Hästi säilinud vrakke millele ka sukelduda saab on suhteliselt vähe, kuna madalas vees (kuni 15m) lõhub vrakki jää, voolud ja lainetusest põhjustatud vee liikumised. Rauast vrakke sööb loomulikult ka rooste, mistõttu enamus I ilmasõja aegseid ja vanemaid rauast vrakke on kas rooste hunnikuks kokkukukkunud või täiesti haihtunud. Vaid väga vähesed on säilitanud oma esialgse kuju. Allapoole 60m sukeldumine muutub spets gaasisegude ja muu lisavarustuse vajaduse tõttu mõttetult kalliks. Seega jääbki põnevate vrakkide hulk mis on sobivas sügavuses ja ühtlasi ka mingit huvi pakuvad suht väikeseks. Eesti ja ühtlasi ka Läänemere iseärasuseks on see, et siin säilivad hästi puidust vrakid.

Geroi

See on vene puust sõjalaeva 'Geroi' kiilu koht. Ta uppus eelmise sajandi keskel. Kui ta oleks metallist valmistatud siis poleks temast praeguseks ilmselt suurt midagi järgi. 'Geroi' sõitis 1808 Paldiskis tormiga vastu veealust muuli. Laev läks ilmselt ümber ning uppus seal samas lähedal. Praegu on vrakist alles ahtri osa, mis lebab merepõhjal põhi ülespidi suhteliselt madalas vees (3-11m sügavusel). Kiil on tal kuhugi ära kadunud ning selle kohapeal on näha kaarepuid. Plangutus on vrakil säilinud, millel omakorda on kohati veel metallplaatitedest kaitset näha. Vrakist pisut eemal on praegu näha ka mitmesugust risuräsu, mis ilmselt on pärit sellelt laevalt. Ning ilmselt on tegemist selle kohaga, kus see laev kummuli läks.

Klikka pildile, siis näed ka teisi pilte.

 

'Geroi' kiilukoht

Tundmatu puidust vrakk Kõrgessaare sadamas

Vrakk asub madalas vees, (2-3m sügavusel) paarsada meetrit Kõrgessaare sadama kaist. Vrakk on suure kivikuhja all, mis kohati ulatub veepinnani. See viib mõttele, et laev on sinna uputatud tahtlikult. Laevast endast pole suurt midagi näha, kohati plangutust ja prussijuppe. Pildil on näha prussi, mis kivihunnikust välja paistab ning jämedad vasknaelad prussis, milledest tolleaegseid laevu ehitati. BTW., see pilt avaldati ka soomalaste sukeldusajakirjas Sukeltajan Maailma 1999 Detsembri numbris.

 

Vasknaelad

Reisilaev 'Jossif Stalin'

Stalin hukkus 1941 evakueeritavatega ja moonalastiga Hankolt tulles. 3. Detsembril '41 jooksis ta lühikeste vahedega 4-le miinile ning tagatipuks avati talle soome rannapatareidest tuli. Laev muutus kasutuskõlbmatuks kuid ei uppunud kohe. Laeval olnud 5000 inimesest on erinevail andmeil hukkunud kuni 1900 inimest. Kõiki laeval olnud inimesi ei suudetudki teistesse laevadesse üle viia ning Stalin jäeti triivima, kus ta lõpuks Lohusalu randa jooksis tuhatkond elavat inimest ikka veel pardal. Peale sõda laev osaliselt tõsteti üles ja lammutati. Praegu on selle kohapeal hulganisti lõhkeainet, vintpüsse ja muud Hanko baasist pärit ohtlikku kraami. Säilinud on jupp vöörist ja ahtritekkide lasu keset mürske jms. Keskosa on puudu. Vee sügavus sel kohal on 10-11m

 

Üks Stalini ahtritekkidest koos leiduva risuga

Tundmatu miinitraaler

See vrakk asub Tallinna lahes paarsada meetrit Väike-Paljassaare tipust Idas. Selles kohas on suhteliselt palju vrakke. Üksteisest saja-paarisaja meetriste vahedega. Mõned madalamas vees asuvad vrakid on veel pinnalt nähtavad. See väidetavalt miinitraaler on põhja läinud ilmselt tulekahju tulemusel. Neid olla nõukogude sõjavägi sealkandis põletanud '80 keskpaigas. Sulanud alumiiniumi tükke on siiani näha ning sisemust tal praktiliselt pole. On näha vaid üks ruum ja ruumide osad. Laeva kere on puust ja kaetud plastikuga. Kere laius võib olla 6-7m. Kaks kruvi on veel säilinud. Põhi vraki juures on 7m ning vrakk tõuseb kuni 4m veepinnast. Aastaga on vrakk silmnähtavalt lagunenud ning pildil olevat vööridetaili ankrukettidega enam ei ole olemas. Vrakk asub Ühispanga tipu ja elektrijaama korstnaga samal liinil. Vöör on põhjasuunas ja ahtrist jätkub mõnekümne meetripikkuselt tross lõuna suunas, mis hõlbustab tema leidmist kalda poolt tulles.

 

Ankrukett

Hara sadama vrakid

Hara sadam on endine nõukogude laevastiku sadam, kus demagnetiseeriti laevu. Sadama keskmine sügavus on 7m. Sadama ehitised on üsna korrast ära. Sama võib öelda ka kai kohta. Sealt on ülekäinud metalli otsijad ja väärtuslikuma minema viinud. Sadamal sisuline omanik puudub ning ta seisab kasutuseta. Vaid vahel harva eksib sinna ära mõni tormi varju otsiv pisem laev, kuna tormide eest on sadam hästi kaitstud. Sadama kai ääres on aga põhja lastud 5 erineva suurusega alust. Suurim neist on 'Alfa', mis ka osaliselt veepinnale ulatub. Alfat on hiljem ilmselt üritatud üles tõsta, sest kogu ta kere on puupunne täis löödud. Alfast sadama suudme poole jääb kaks väiksemat kala traalerit. Need üle veepinna ei ulata. Nad seisavad kõrvuti. Nendest edasi jääb veel pisem kaatri taoline alus, mis samuti üle veepinna ei ulata. 5 alus on peaaegu täiesti tühjaks keevitatud. Ta on ka veepealt nähtav. Sadama akvatoorium on igasugu kilakola täis.

 

Alfa illuminaator

Petshenga

Petshenga on kaubalaev, mis uppus Hiiumaa lähistel Kõpu poolsaare tipu lähedal 1947 aastal. Lastiks oli tal hulganisti rööpaid, kraane jms. Kuna ta on madalas vees ning selle koha peal on sagedasti tugevaid vee voolusid siis ei ole enam suurt midagi alles, mis laeva meenutaksid vaatamata sellele, et Petshenga oli üpris suur laev. Väidetavalt oli veel 1998 aastal alles veel osa vöörist, mis laeva meenutas, kuid praeguseks seda enam pole. Praegu on näha vaid pleki risu ning laiali pillatud rööpaid ja messingist kraane. Suurem vaatamisväärsus on Petshenga kardaanvõll mis on paarkümmend meetrit pikk ning selle küljes olev aurumasina väntvõll. Kummalisel kombel on meri mootori võlli ümbert laiali lammutanud. Pildidl on näha Kardaanvõlli ots, mille otsas on ilmselt lastiks olnud kraan. Petshengale sukeldumiseks saab kasutada Paap Kõlari surfikeskuse teenuseid.

 

Petshenga kardaanvõll ja lastiks olnud kraan

Puksiir vôi aurik Tutti

Ilmselt on see aurik vôi ka puksiir uppunud pommitabamuse läbi. Arvatavasti Tallinna evakueerimisel 1941 aastal. Mati ôuna raamatus on ta küll märgitud kui konvoist maha jääja. Kuid mis pôhjusel ta maha jäi, pole teada. Tutti asub praegu Tallinna lahes, paar kilomeetrit Aegnast lôuna pool. Merepôhja sügavus sel kohal on 28m. Ta istub otse merepôhjas ning vöör on suunatud itta. Plahvatus, mis ta pôhja viis, on toimunud laeva keskosa ja vööri vahel. Seal puudub teki plangutus täielikult ning laevakere on täesti deformeerunud. Ylejäänud osas on laev aga üsna hästi säilinud. Ilmselt on plahvatus aga osa tekiehitisi minema viinud ning kôik tekil leiduvad luugid on kadunud vôi avatud. Vrakk on osaliselt kaetud vôrkudega ning kogu kere on tihedalt täis karpe.

Tutti üks tekil asuvatest luukidest

Kolmemastiline purjekas Raa

Ka see purjekas on ilmselt uppunud Tallinna evakueerimisel 1941 suvel. Ning ta on samamoodi märgitud kui konvoist mahajääja. Muud ei ole tema uppumise kohta hetkel teada. Ehitatud on ta Soomes aastal 1918. Raa uppumispaik jääb Tutti omast kilomeetri vôrra lôunapoole ning ta lebab samuti püsti pôhjal ja vöör on suunatud itta. Merepôhja sügavus sel kohal on 25-26m. Väidetavalt on tegemist ühe paremini säilinud purjeka vrakiga eestis. Kere väline plangutus on tal kohati kadunud ning tekiehitstest ja mastidest ei ole alles midagi. Laeva tekk on kaetud tihedalt igasugu puidu risuga. seda vedeleb ohtrallt ka vraki ümbruses. Kumalisel kombel pn puudu osa teki plangutust parraste äärtes ning vöör on ilmsete pôlemisjälgedega. Laeva suur tüür on ära tulnud ning lebab ahtri lähedal pakpoordis. Vôimalik, et kogu selle segaduse on pôhjustanud mingi plahvatus, aga vôibolla ka hilisem traalimine. Môlema trümmi luugid on puudu ning trümmid paistavad tal tühjad olevat.

Toruside ruupori ots, millega kapten sidet pidas

Vrakkidele sukeldumisel peab silmas pidama esiteks enda ohutusnõudeid. Kindlam on muidugi vältida lõhkeainega ülekülvatud kohtasi (Stalin) Kuid kui muidu ei saa, siis tasub igasugu mürske mitte torkida ning hoolikalt oma neutraalset ujuvust hoida kontaktide vältimiseks. Üldine hea reegel on selline, et vrakilt midagi üles ei tooda, sest ka peale sind tuleb veel teisigi sukeldujaid, kes tahavad näha sinupoolt leitud asju. Üldjuhul pole vrakilt üles toodud vidinaga suurt midagi peale hakata, kuna ta ei oma enamasti praktilist väärtust (vana katkine kraan vms. näiteks) Eriti aga vanad puitesemed, mis õhukäes kipuvad silmnähtavalt lagunema. Kui sa juhuslikult leiad vraki, mis võib arheoloogidele huvi pakkuda tuleks leiust teatada Eesti Meremuuseumile ja Eesti Sukeldujate Liidule. Arheoloogilist väärtust omavad vrakid on Eestis riikliku kaitse all. Samuti ei tohi unustada, et igal vrakil on omanik mis ühtlasi reguleerib vrakilt leitavate materiaalsete väärtuste saatuse. Vrakkidele sukeldumiseks on Eestis tarvis ka luba.