S

ügavalt on meie rahva ellu jäänud 1940.a.: tulid repressioonid, kannatused, ebaõiglus. Katkes talumajanduse areng.
Teravaks muutus olukord külas pärast 1941.a. 14. juuni küüditamist. Toherast küll kedagi ära ei viidud, kuid talud jäid pooltühjaks uute repressioonide kartusel. Metsas tekkisid relvastatud salgad. Puudus oli relvadest. Tavalised olid jahipüssid, rauas rentkuulid. Toheras tulid mehed Tohkile, kus kellakapi taga seisis Vabadussõja aegne vene vint. Püss tegi läbi 1941.a. suvesõja ja jõudis jälle tagasi vanale kohale. Tohera meestel oli hea side Aesooga, kuhu oli kogunenud suurem grupp.
4. juuli öösel peatus Tohera Poe juures auto, kus punaarmeest põgenenud eestlased-sideväelased eesotsas leitnant A. Mölderiga. Poekaupmees Andrei Juurika vend Mihkel toimetas nad Viira koolijuhataja Mihkel Tilga näpunäidetel Aesoosse.
1941.a. kujunes Toris üheks kesksemaks võitluskohaks Toherast 3 km kaugusel olev Jõesuu, kus 11. juulil 1941.a. oli lahing punaarmeega. Enne seda olid ülejõe mehed (Elpsoni Jaan Mitt jt.) kimbutanud Kõpu - Riisa - Jõesuu - Tori teel liikuvaid venelasi, et relvi saada. Jõesuu lahingus langes üks mees - Konnaoidu Mihkel Kaldmets.
Järgmised ohvrid tõi 1941.a. hilissuvi ja sügis. Kui aktiivne nõukogude tegelane arreteeriti sakslaste tulekul ka Parmu Jüri Parm. Arreteeritute viimisel Tootsi hakkas veoautot kimbutama vene lennuk. Kui auto peatus, hüppas osa mehi maha ja pani jooksu, saatjad avasid tule. Teiste hulgas lasti maha Jüri Parm ja Eduard Kivitar Toherast.
Saksa ajal võeti pahempoolsete vaadete pärast kinni ja hukkus Stutthofi koonduslaagris Altpere Artur Tohver. Maha lasti Vanaõue Vello Reinsalu (vt. Vanaõue).
Saksa sõjaväes langesid Viinahaua Aksel Toht, Tehvri Tõnis Tehver ja Johan Juurikas, Venerisu Ahti Tohver. Punaarmees jäi kadunuks Parmu-Sepa Endel Parm.
Sõjast ja sõjajärgsete aastatega seotud kaotustest on juttu ka talude kirjeldustes.

S

aksa võimu aastatel (1941-1944) oli küla surutud sõjaaja raamidesse. Ka talumajandus teenis sõja huve. Hea pildi sellest annavad 1942.a. kehtestatud "Talundi põhiraamatud " (Hofbuch). Saksa pedantsusega on põhiraamatus reguleeritud kogu taluelu. Raamatu sissejuhatuses räägitakse küll teist juttu (allkiri dr. A. Wendt - põllutöödirektori ülesannetes), kuid see on rohkem propagandistliku iseloomuga. Nimelt: "...sisseseatav talundi põhiraamat on ühtlasi dokument, mis jääb selle talundi järeltulevatele põlvedele diplomiks ja ka tõendiks selle kohta, kuidas meie praegune põlv iseteadvalt täitis oma kohustuse meie rahva kõige raskemal kevadel. See raamat on ühtlasi juhiste kogu ja mõõdupuu..."
Talundi põhiraamat algab talu kaugusega lähemast raudteejaamast (sadamast), vallamajast, piimatalitusest, postiasutusest, telefonist. I peatükis on andmed maa suuruse ja kasutuse ning loomade kohta, II peatükis ülevaade taluperest, III peatükk - muudatused normide arvutuste alustes, IV peatükk - külvipinnad, V - kohustuslikud müüginormid. Järgnevad nn. kviteerimise tabelid (normide müügi tegelik aeg ja kogus). Raamatu lõpus on tabel talule müüdud kaupade kohta.
1943.a. anti välja uued põhiraamatud, kus andmed veelgi üksikasjalisemad. Juurde on tulnud alajaotused hobutööjõu, mehaaniliste veovahendite ja mootorite kohta, põllutööriistade loetelu, eeskirjad piima ja piimasaaduste käsitamiseks, täitmata müügikohustused jm.
Kuigi majanduslikud kohustused polnud kerged kanda, jäävad need tahaplaanile selle kõrval, mida hakati taludele peale panema alatest 1945. aastast.
Saksa aja dokumentide kohta veel üks huvitav märge. Nimelt kehtestati inimestele "Tööraamatud" (Arbeitsausweis). See kehtis ainult seoses kohalikult maksva isikutunnistusega ja anti alates 14 aasta vanuselt. Tagakaane märkus "Tähelepanuks" ütleb: "Igasugune töölerakendamine ilma tööraamatuta on keelatud." Tööraamatud kannavad Pärnu Gebietskomissari templit ja allkirja ning anti välja vallamajas.
Näiteks äsja 14 aastaseks saanud talupoisi tööraamatu lahtri "Senised pikema kestvusega tööalad" sissekanne on järgmine: alates 1940 Tori vallas vanematekodus karjane.

Sissejuhatuses on toodud Tohera küla piirid sajandivahetusel. Kuidas oli lugu 20-ndatel aastatel, pole päris selge. 30-ndate aastate lõpul moodustati järjekordselt uusi külasid. Toherast hakkas uude Määranõmme külla kuuluma Pöörde-Veski, Pöörde, Määranõmme, Viinahaua ja Parmu talud, Konnaoidu ja Siiraku.
Pärast sõda oli esimene administratiivreform 1945.a.: moodustati külanõukogud ja poolitati külasid. Olemasolev Tohera jaotati kaheks - Tohera ja Tohera-Alt (ka Tohera I ja Tohera II). Tohera oli Navesti paremal kaldal, Tohera-Alt vasemal kaldal. Aesoo külanõukogus oli kokku 15 küla: Veneoja, Raba, Rabassaare, Aesoo, Viidika, Saarisoo, Määranõmme, Tohera, Tohera-Alt, Puista, Riisa, Kõrre, Aru, Kõlli ja Tõramaa (30-ndate aastate lõpul oli selles piirkonnas 7 küla).
Valdade likvideerimise ja maarajoonide moodustamisega 1950.a. kuulus Tohera ja ümbruskond Vändra rajooni alla. Viimane kaotati 1962.a. ja piirkond allutati Pärnu rajooni Tori külanõukogule.
Tohki vana talumaja1945.a. tõi kaasa ka uue ametikoha - külavolinik. Toheras olid külavolinikeks 1945.a. Riiuoja Hilja Tohver, 1946.a. Väikse-Peedi Heinrich Lossmann, edasi Laane Laine Miil jt. Tohera-Alt samad ametimehed: Elpsoni-Mihkli Miili Mitt, Vana-Ritsu Eliise Kivitar ja Kiviaia Helju Hiiesalu, Määranõmmes - Määranõmme Oskar Miilberg, Pöörde Linda Tomson jt.
Kui esialgu pandi külavolinikud paika vallaametnike otsusega, siis hiljem hakati juba "demokraatiat tegema". Nii oli 10. juunil 1948.a. rahvakoosolek Viira koolimajas. Külavoliniku kohale Toheras esitati 3 kandidaati: Ojapealt Lehte Tohver (poolt 3 häält), Laane Laine Miil (4 häält) ja Tõkke Amilde Jürimäe (2 häält). Valiti seega Laine Miil. Tohera-Alt: Kiviaia Helju Hiiesalu (5 häält), Kiviaia Artur Juurikas (1 hääl), Vana-Ritsu Eliise Kivitar (3 häält). Määranõmme küla: Pöörde-Veski Lembit Tomson (11 häält), Parmu Anette Parm (6 häält), Määranõmme Karl Juss (5 häält). Samal koosolekul on valitud ka Saarisoo külavolinik - Teste Jüri Saarisoo (jun.), teised kandidaadid olid Alviine Kiisk ja Pauliine Põllma. Kõiki nimetatud koosolekuid on juhatanud Viira kooli juhataja Hilda Pärn, protokollinud Meida Kukk.
On huvitav märkida, et mõnest külavolinikust said hiljem suured riigivaenlased. Riiuoja Hilja Tohvril oli Siberitee jalge all juba 1945.a., Pöörde-Veski Lembit Tomsonil 1949.a.
Uus võim tõi teisigi ameteid. Kohapealseid inimesi määrati näiteks laenuvolinikeks (Pöörde Linda Tomson, Laane Laine Miil, Kiviaia Helju Hiiesalu), demineerimiskomisjoni (Ojapealt Lehte Tohver, Kännuvälja Edgar Lossmann), viljapeksumasinate volinikeks (Toheras Vanaõue Mihkel Tohver, Tagatoa Nikolai Talu). Ka määrati inimesi külanõukogu ja külanõukogu komisjonide liikmeteks.
Aesoo külanõukogu esimeesteks on olnud Kalju Kiisk, August Põllma (arreteeriti), Mihkel Hiiesalu (vabastati vähese haridustaseme pärast), Meida Viirna, Jaan Annusson jt. Üsna piiratud haridustaseme ja silmaringiga olid ka külanõukogu sekretärid - kogu kirjatöö tegijad.

ks suurematest sõjajärgsetest ümberkorraldustest oli maareform, õigem küll 1940.a. maareformi kordamine. Vanataludel, kus maad rohkem kui 30 ha, anti ülejääk uusmaasaajatele või arvati reserfondi.
Maade vähendamise aluseks oli Tori valla täitevkomitee istungi protokoll nr. 18/101 23. aprillist 1945.a. Pilt kujunes Toheras ja Tohera-Alt külas järgmiseks:
P ö ö r d e t a l u s t:
anda Mihkel Juurikale 10 ha
anda Johannes Tomsonile 9 ha
" Al-der Blumenfeldtile 1 lehm ja 800 kg loomasööta
Talule jätta 28,1 ha, välja andmata jäi 20,5 ha
T e h v r i t a l u s t
anda Mihkel Tohvrile 4,5 ha
" Eliise Kallaspoolikule 11,59 ha
" Mart Jürimäele 1,5 ha
" Heinrich Lossmannile 2,0 ha
" Lilli Tomsonile 1 lehm ja 500 kg heina
Talule jätta 30 ha, välja andmata 9,25 ha
T o h k i t a l u s t
anda Jaan Tammsalule 25,85 ha, 2 küüni, 1 lehm
" August Nõmmele 8,9 ha
Talule jätta 30 ha, välja andmata 21,31 ha
A l t p e r e t a l u s t
anda Mihkel Tohvrile 2 ha
" Maria Juurikale 1,08 ha
Talule jätta 28,72 ha
K o p l e t a l u s t
anda Heinrich Lossmannile 5,67 ha
" August Nõmmele 5,23 ha
Talule jätta 30 ha
V a r d i s s a a r e t a l u s t
anda Minna Kaasikojale 3,25 ha
" Johannes Siitanile 2,08 ha
Talule jätta 30 ha
K i v i a i a t a l u s t
anda Theodor Aasamäele 10,19 ha, 2 lehma, lammas, 1600 kg loomasööta ja 1000 kg segavilja
" Artur Juurikale 2,0 ha
Talule jätta 17,1 ha
Uusmaasaajana sai juurdelõike ka Ollino Johannes Ollino ja Konnaoidu Aleksander Blumenfeldt. Uued peremehed ja maaomanikud olid Nikolai Talu Tagatoal, Meeta Miilberg Määranõmmes ja Paul Juss Vana-Ritsus. Uus elanik külas oli ka Mihkel Karro, kes ehitas omale eluaseme Määranõmme talu maale.
Aasta hiljem näeb Tohera välja järgmiselt. Alljärgnev on väljavõte Aesoo külanõukogu majapidamisraamatust seisuga 1. juuli 1946.a.
TALU / PEREKONNAPEA INIMESI MAAD /ha/ HOBUSEID VEISEID
Määranömme, Jaan Allikoja 2 30,0 2 6
Pöörde, Mihkel Tomson 6 28,5 3 7
Pöörde-Veski, Johannes Tomson 7 9,0 2 5
Kaussaare, Martin Kummets 5 12,0 1 4
Laane, Voldemar Tehver 3 22,5 2 5
Mihkel Karro 3 15,0 1 2
Riiuoja, Heinrich Lossmann 3 18,0 2 6
Kännuvälja, August Lossmann 4 18,0 3 -
Tökke, Martin Jürimäe 4 9,5 1 2
Jaan Tammsalu 3 18,4 1 2
Kallaste, Eliise Kallaspoolik 1 11,5 2 -
Ojapealt, Anton Tohver 4 14,76 1 4
Vaanametsa, August Nömm 10 22,0 1 3
Tehvri, Jaan Tehver 2 30,0 3 7
Tohki, Maria Toht 4 17,0 3 8
Vanaöue, Mihkel Tohver 3 10,89 2 3
Venerisu, Andres Tohver 3 27,87 2 8
Altpere, Kustav Tohver 1 28,92 2 6
Poe, Maria Juurikas 4 11,58 1 2
Kople, Maria Purga,
(peetakse vöörast tööjöudu)
3 29 2 5
Kaupme, Juhan Haas 3 22 1 6
Ollino, Johannes Ollino 7 20,65 1 6
Vardissaare, Jaan Tohver 6 30 2 9
Kiviaia, Juhan Juurikas 4 17 1 6
Teodor Aasamäe - - - -
Artur Juurikas - - - -
Elpsoni Katarina Treimann 6 18,82 1 2
Vana-Ritsu, Paul Juss 4 12,6 1 -
Ritsu, Tönis Toht 3 26,55 2 7
Al-der Blumenfeldt 3 18 1 -
Elisaveta Parm 2 9,98 1 1
Juta Haavasaar 3 17,9 1 3
Anete Parm 4 17 3 3
Oskar Toht 3 10 3 1

Nagu talude vähendamise materjalidest näha, tehti esimesed võõrandamised (loomad, loomasööt) koos maa andmisega uusmaasaajatele. Põllutööriistade ja loomade äravõtmine jätkus hiljem pidevalt. 1947.a. on valla otsusega tasuta ära võetud Määranõmmest 1 lehm, 2 mullikat, 3 atra, äkked, tuulamismasin ja 2 linamasinat, Pöördest - lehm, Tehvrilt - lehm,siga ja hobune, Tohkilt - lehm, Koplelt - hobune, Vardissaarelt - lehm ja looreha.
1947.a. on üks võõrandamine ka maakonna täitevkomitee otsusega. Pöördest võetakse tasuta täiendavalt ära lehm, Tehvrilt tasuta 2 lammast, külvi- ja kartulivõtmise masin. Tohki kohta on kirjas järgmist: "Võõrandada täiendavalt tasuta 1 hobune, 1 lehm, 3 lammast, heinaniitja, looreha. Valla täitevkomiteel arutada selle majapidamise küsimust üldse." Järelikult - kulakukstegemine oli õige lähedal.
Hea oli, kellelt võtta midagi, sest tahtjaid leidus. Kõige rohkem olid hädas mõned uusmaasaajad, kes majandamisel mitte kuidagi ots-otsaga kokku ei tulnud. Näiteks Nikolai Talu Tagatoalt kirjutab 1947.a. kevadel valla täitevkomiteele, et tahab laenu viljaseemne ostmiseks. Järgmise aasta oktoobris annab ta valda avalduse 2000 rbl. soetuslaenuks hobuse ostmiseks (viitab, et tal on talu 20,14 ha, põldu 11,27 ha ja praegu 1 hobune). Täitevkomitee otsuses märgitakse, et hobune maksab 1000 rbl. ja nii palju laenu ka anda. Tegelikku eesmärki need laenud ei täitnud, sest raha kasutati lihtsalt igapäevaseks elamiseks.
Paljudest uusmaasaajatest ei saanud Toheras asja. Mihkel Juurikas läks Aesoosse, Väikse-Peedi Heinrich Lossmann ja Kallaste pere Sinti. Peatselt kadusid Toherast Nikolai Talu ja Paul Juss. Pidama jäi Mihkel Karro.

Valitsuse ametlik poliitika läks selgelt kolhooside moodustamise poole. Järjest tõsteti põllumajandusmaksu. Üldse olid inimesed kartlikud: meeles oli 1941.a. küüditamine ja sõjajärgne arreteerimiste laine.Nüüd tuli uus kulakukstegemine. Toheras said ametlikud "kulakupaberid" Pöörde-Veski ja Kople majapidamine (vt. pikemalt vastavate talude kirjeldused).
4. aprillil 1948.a. moodustati kolhoos "Uus Elu" Rätsepal (Navesti vasakkalda talud läksid sinna aasta hiljem). "Uus Elu" oli Pärnumaa kolmas kolhoos: esimene - "Pärnjõe Leek", teine - "Randivälja Täht". Järgmine lähim oli 30. sept. 1948.a. Levi "Oktoobri Võit". Üldine kolhooside laine tuli järgmisel kevadel. 3.02. moodustati Aesoos "Kungla" ja "Tulevik", 27.03.49 Jõesuus "Kaardiväelane", 22.02.49 üle piiri Vändra Tahkuse "Ühine Tee". Toheras loodi "Säde" kolhoos 28.03.1949.a. "Riisa Jõud" sai alguse 31.03., Viidika "Võidula" 6.04 ja Veneoja "Uudismaa" 18.04.1949.a.
Tohera inimesed kogunesid Viira koolimajja mõni päev pärast küüditamist, 28. märtsil. Koos oli 30 asutajaliiget alates Viidika Isandaga ja lõpetades Vändra teeristi töölismaja ja Pärntõkkega.
Päevakord oli trafaretne: põllumajandusliku artelli põhikiri, nimi, esimehe, juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine, volinikud vara üleskirjutamiseks ja volinikud põhikirja avaldusele ning üldkoosoleku protokollile allakirjutamiseks.Põhikiri ja protokolli vorm oli vallaametnikel varem masinal valmis trükitud, jäi täita ainult tühjad kohad. Koosolekut juhatas Venerisu Andres Tohver, protokollis Viira-Uuetoa Jaan Tilk.
Kolhoosi nimeks pandi "Säde". Esimeheks valiti Johannes Juurikas (Kiviaia Johannes Juurikas oli kosinud lese Maria Juurika ja elas Tohera Poel). Juhatuse liikmeteks said veel Venerisu Andres Tohver, Ollino Johannes Ollino, Hiiemäe (Mätiku) Marianne Tomingas ja Aedniidu (niisugust nime kannab töölis- e. nn. Pätsu-maja Vändra teeristil) Juuli Laas. Revisjonikomisjoni valiti Saarisoo Enno Saarsoo, Pöörde Mihkel Tomson ja Laane Laine Miil. Kolhoosi registreerimisavaldusele allakirjutajad olid Altpere Kustav Tohver, Määranõmme Meeta Miilberg, Kännuvälja (Peedi) August Lossmann, Tehvre Jaan Tehver, Kaupme Juhan Haas, Pärntõkke Ella Glükk ja Saarisoo-Teste Jüri Saarisoo. Üldkoosoleku protokolli allkirjad on järgmisel päeval (29.03.) tõestanud valla täitevkomitee esimees R. Reinsalu. Tema võttis osa ka asutamiskoosolekust.
Tuleb märkida, et kohe alguses astusid kolhoosi kõik vanatalupidajad. Küllap tegi oma töö hirm Siberi ees. Kolhoosi moodustamisest jäid kõrvale Vanaõue Mihkel Tohver, Ojapealt Anton Tohver, Tõkke Mart Jürimäe, uusmaasaajad Jaan Tammsalu, Mihkel Karro, Nikolai Talu (Tagatoa), samuti August Nõmm, Eliise Kallaspoolik ja Martin Kummets. Kuid M. Jürimäe kolhoosi astumise avaldust arutatakse juba esimesel juhatuse koosolekul 10.04.1949. Pikkamööda tulid ka teised. J. Tammsalu avaldust arutatakse 26.02.1950.a., M. Kummetsa ja M. Karro oma 10.09. 1950.a., Ojapealt pere astus kolhoosi 1.11.1950 (arutatakse ka N. Talu avaldust, aga lükatakse edasi, sest mees tuli koosolekule joobnult), järgmisel kuul A. Nõmm jne.
Juhatuse esimesel koosolekul 10. apr. määratakse kindlaks ka kolhoosi kontori asukoht - Altpere talu. Kahjuks pole säilinud esimese kolhoosiaasta üldkoosolekute protokolle. Mõningase pildi saab juhatuse koosolekute protokollide nappidest ridadest.
Maikuus on maakorraldaja poolt koostatud akt kolhoosi piiride kättenäitamiseks. Kokku on maad 555,51 ha, sellest põldu 181,11 ha, heinamaad 50,24 ha, karjamaad 102,18 ha, metsa 172,17 ha ja kõlbmata maad 49,81 ha. Külvitööde lõpparuanne ütleb, et külvati 115 ha, sellest teravilja 88,3 ha.
Hakati ettevalmistama lautasid loomade paigutamiseks: Kople, Määranõmme, Saarisoo (lehmad), Altpere (sead), Venerisu (noorveised), Pärntökke (mullikad), Isanda (lambad), Tehvri (hobused).
Kolhoosi raamatupidajaks sai Pärntõkke Ella Glükk, põllundusbrigadiriks Viira-Uuetoa Jaan Tilk ja lülivanemateks: I lüli - Kustav Tohver, II lüli - Johannes Ollino, III - Enno Saarsoo.Karjabrigadiri amet langes Tohki Maria Tohtile, aidamees - Laane Voldemar Tehver.
Johannes Juurikas oli esimees 3 kuud. 30.06.1949.a. juhatuse koosoleku protokoll kannab veel tema allkirja. 5.07 omal on aga uue esimehe, Venerisu Andres Tohveri allkiri.
Esimesel kolhoosisügisel on ära korjatud maa põliskasutamise aktid. Äraandmist kinnitab omaniku allkiri. On 3 märkust: Altpere akt on kadunud, Tohki pole seda üldse vallast välja võtnud, Riiuoja oma on Sindis Heinrich Lossmanni käes. Nii lühike nende laialtreklaamitud dokumentide iga oligi.
Andres Tohver suri 1950.a. märtsis. 26.03.50.a. valiti esimeheks Kännuvälja August Lossmann. Andres Tohveri aega mäletatakse, mil kord majas ja tööd edenesid. Edaspidi hakkas asi allamäge kiskuma. Ega siin esimeest süüdistada saa, kogu põllumajanduspoliitika oli niisugune, mis elu tagurpidi lükkas.
Peagi hakkas kolhoos suurenema. 1950.a. anti "Sädele" Navesti paremal kaldal asuvad Suura, Orava ja Jõesuu-Veski maad (seni Navesti vasakaldal oleva "Uue Elu" koosseisus). Esimene kolhooside ühendamine oli 1.10.50.a. - "Sädele" tuli juurde Viidika "Võidula". Järgmise aasta aprillis liitus Vändra Tahkuse "Ühine Tee", esimeheks valiti "Ühise Tee" esimees Jõe Jüri Toom. 1952.a. jaanuari seisuga oli kolhoosis kokku elanikke 273, kolhoosiperesid 87, kolhoosi liikmeid 147, tööjõulisi 75, üksiktalupidajaid 2.
Esimene suurem hoone - karjalaut - märgiti ehitamiseks maha 1951.a. detsembris Tagatoa maale karjasilla äärde.
Navesti vasakkalda Tohera talud olid alates 1949.a. kevadest "Uue Elu" kolhoosis (materjalid puuduvad). 1950.a. ühinemine viis nad "Oktoobri Võidu" kolhoosi. Ühte majandisse jõuti 1960.a., mil "Sädest", "Oktoobri Võidust" ja Aesoo "Tulevikust" sai "Säde" sovhoos.
Veidi aega enne suurmajandite lõplikku kadumist oli veel üks muudatus - "Säde" sovhoosist sai Jõesuu kolhoos.

1976.a. oli suurem reform, mil külade piire järjekordselt muudeti. Kõik Tohera talud Navesti vasakkaldal läksid Määranõmme küla alla. Paremkalda taludele tuli lisa: Määranõmmest ülesvoolu lisandusid Metsavahi, Saarisoo-Teste, Saarisoo ja Hiiemäe (Mätiku). Võrdlemisi suur territoorium liideti Vändra Tahkuse ja Kavasoo külast, kus järgmised majapidamised (tol ajal olemasolevad): Saadaru, Puhku (Pärnu autobaasi suvekompleks), Kase, Tiituse, Pealtoa väike maja, Pealttoa, Sepa, Ostrovi, Toova. Kunagi oli sel maa-alal üle 20-ne majapidamise. Veel tulid Tohera alla Tahkuse piiril asuv Pärntõkke (varem Päästale küla) ja Ollino naaber Viiraste - Viira tuntud koolijuhataja Mihkel Martsoo ja tema järglaste eluase. Viira kooli võib kaardi järgi panna nii Jõesuu kui ka Tohera külla. Seega tõmmati küla piirid 1976.a. jõest jõeni - nii Saarisoo kui Viira juurest Navesti kaldalt Puhku ja Pärntõkkeni Pärnu jõe ääres. Praegu on Tahkuse jälle omaette küla.
Läbi aegade kuni tänaseni on oma inimesed elanud kümnes majapidamises: Kaupme, Vanaõue, Tohki, Tehvri, Kaussaare, Tõkke, Kiviaia, Kiviaia-Artur, Ritsu, Konnaoidu (viimases vahepeal mõnda aega võõrad). Oma inimete suvekodud on Vardissaares ja Pöördes. Tühi, kuid omade käes on Altpere.
Uued inimesed elavad: Ollino - maja ostis sovhoosi autojuht Harri Adamas; Kople - uue maja ehitas ehitusmees ja pottsepp Sulev Laasma, kes varem elas Aesoos; Poe - Valdur Koitla; Venerisu - Eerik Õun; Pöörde-Veski - pensionid-vetarstid Saared; Määranõmme - Ants Reinsalu; Parmu-Sepa - Hillar Kohv, Viinahaua-Oskar - vene perekond.
Kadunud on: Tohki töölismaja, Kallaste, Oja, Vaanametsa, Tagatoa, Riiuoja, Väikse-Peedi, Kännuvälja, Laane, Elpsoni, Elpsoni-Mihkel, Vana-Ritsu, Viinahaua, Parmu, Konnaoidu vabadik, Raba.
Sovhoos ehitas kolm uut individuaalelamut Kaupme ja Kople vahele jõe kaldale. Kõige maanteepoolsemas elab Kännuvälja Jakob Lossmanni lesk Laine Lossmanni (sovhoosis raamatupidaja) pere. Teine maja kuulub autojuht Innar Kasemetsale ja kolmas Vallo Rätsepale (sovhoosis traktorist-kombainer). Viimase ema on pärit ja elab endise Tohera küla teises servas - Konnaoidu talus.
8-korteriga elumaja on Tagatoa õues. Siin elavad endised sovhoositöölised: perekond Sipelgas, Tamm, Tohver, Rego, Saar, Kimmel. Viimased neli on üksikud naispensionärid, endised farmitöötajad. Aita Tohveri kodu on nüüdseks hävinud Ojapealt talu. Hillar Sipelgas oli varem traktorist, tema naine farmitööline; Helvi Tamm - zootehnik.
Mihkel Karro ehitatud majas elavad pensionärid Jüri ja Maimu Mihkelstein. Mees oli traktorist, naine farmitöötaja. Aastaid tagasi panid maaparandajad Laane talu juurde püsti väikse maja. Siin elab Mati Kass.Viinahaua talu maale ehitas omale elamise algul metsavahi ametit pidanud Rein Talvik.
Toherale juurdeliidetud Saarisoo-Teste on turismitalu, mida peab Aivar Ruukel (korraldab kanuumatku Soomaa jõgedel). Saarisool, Hiiemäel ja Viirastel elavad endiste omanike järglased.
Küla territooriumil on kaks kolhoosi-sovhoosi ajal ehitatud karjalauta, mis praegu tühjad. Kolhoosi ajal Tohki mahapõlenud küüni asemele ehitati viljakuivati ja ait-ladu, ehitati 70-ndate aastate keskel ümber heinaseemne tarvis. Praegu on ehitus Tohki talu valduses.

Talude kirjeldused nii Navesti parem- kui vasakkaldal algavad altvoolu. Talude asetus vt. vastav kaart.

Kokku pannud Andres Toht