ügavalt
on meie rahva ellu jäänud 1940.a.: tulid repressioonid, kannatused,
ebaõiglus. Katkes talumajanduse areng.
Teravaks muutus olukord
külas pärast 1941.a. 14. juuni küüditamist. Toherast
küll kedagi ära ei viidud, kuid talud jäid pooltühjaks
uute repressioonide kartusel. Metsas tekkisid relvastatud salgad. Puudus
oli relvadest. Tavalised olid jahipüssid, rauas rentkuulid. Toheras
tulid mehed Tohkile, kus kellakapi taga seisis Vabadussõja aegne
vene vint. Püss tegi läbi 1941.a. suvesõja ja jõudis
jälle tagasi vanale kohale. Tohera meestel oli hea side Aesooga, kuhu
oli kogunenud suurem grupp.
4. juuli öösel
peatus Tohera Poe juures auto, kus punaarmeest põgenenud eestlased-sideväelased
eesotsas leitnant A. Mölderiga. Poekaupmees Andrei Juurika vend Mihkel
toimetas nad Viira koolijuhataja Mihkel Tilga näpunäidetel Aesoosse.
1941.a. kujunes Toris üheks
kesksemaks võitluskohaks Toherast 3 km kaugusel olev Jõesuu,
kus 11. juulil 1941.a. oli lahing punaarmeega. Enne seda olid ülejõe
mehed (Elpsoni Jaan Mitt jt.) kimbutanud Kõpu - Riisa - Jõesuu
- Tori teel liikuvaid venelasi, et relvi saada. Jõesuu lahingus
langes üks mees - Konnaoidu Mihkel Kaldmets.
Järgmised ohvrid tõi
1941.a. hilissuvi ja sügis. Kui aktiivne nõukogude tegelane
arreteeriti sakslaste tulekul ka Parmu Jüri Parm. Arreteeritute viimisel
Tootsi hakkas veoautot kimbutama vene lennuk. Kui auto peatus, hüppas
osa mehi maha ja pani jooksu, saatjad avasid tule. Teiste hulgas lasti
maha Jüri Parm ja Eduard Kivitar Toherast.
Saksa ajal võeti
pahempoolsete vaadete pärast kinni ja hukkus Stutthofi koonduslaagris
Altpere Artur Tohver. Maha lasti Vanaõue Vello Reinsalu (vt. Vanaõue).
Saksa sõjaväes
langesid Viinahaua Aksel Toht, Tehvri Tõnis Tehver ja Johan Juurikas,
Venerisu Ahti Tohver. Punaarmees jäi kadunuks Parmu-Sepa Endel Parm.
Sõjast ja sõjajärgsete
aastatega seotud kaotustest on juttu ka talude kirjeldustes.
aksa
võimu aastatel (1941-1944) oli küla surutud sõjaaja
raamidesse. Ka talumajandus teenis sõja huve. Hea pildi sellest
annavad 1942.a. kehtestatud "Talundi põhiraamatud " (Hofbuch). Saksa
pedantsusega on põhiraamatus reguleeritud kogu taluelu. Raamatu
sissejuhatuses räägitakse küll teist juttu (allkiri dr.
A. Wendt - põllutöödirektori ülesannetes), kuid see
on rohkem propagandistliku iseloomuga. Nimelt: "...sisseseatav talundi
põhiraamat on ühtlasi dokument, mis jääb selle talundi
järeltulevatele põlvedele diplomiks ja ka tõendiks selle
kohta, kuidas meie praegune põlv iseteadvalt täitis oma kohustuse
meie rahva kõige raskemal kevadel. See raamat on ühtlasi juhiste
kogu ja mõõdupuu..."
Talundi põhiraamat
algab talu kaugusega lähemast raudteejaamast (sadamast), vallamajast,
piimatalitusest, postiasutusest, telefonist. I peatükis on andmed
maa suuruse ja kasutuse ning loomade kohta, II peatükis ülevaade
taluperest, III peatükk - muudatused normide arvutuste alustes, IV
peatükk - külvipinnad, V - kohustuslikud müüginormid.
Järgnevad nn. kviteerimise tabelid (normide müügi tegelik
aeg ja kogus). Raamatu lõpus on tabel talule müüdud kaupade
kohta.
1943.a. anti välja
uued põhiraamatud, kus andmed veelgi üksikasjalisemad. Juurde
on tulnud alajaotused hobutööjõu, mehaaniliste veovahendite
ja mootorite kohta, põllutööriistade loetelu, eeskirjad
piima ja piimasaaduste käsitamiseks, täitmata müügikohustused
jm.
Kuigi majanduslikud kohustused
polnud kerged kanda, jäävad need tahaplaanile selle kõrval,
mida hakati taludele peale panema alatest 1945. aastast.
Saksa aja dokumentide kohta
veel üks huvitav märge. Nimelt kehtestati inimestele "Tööraamatud"
(Arbeitsausweis). See kehtis ainult seoses kohalikult maksva isikutunnistusega
ja anti alates 14 aasta vanuselt. Tagakaane märkus "Tähelepanuks"
ütleb: "Igasugune töölerakendamine ilma tööraamatuta
on keelatud." Tööraamatud kannavad Pärnu Gebietskomissari
templit ja allkirja ning anti välja vallamajas.
Näiteks äsja 14
aastaseks saanud talupoisi tööraamatu lahtri "Senised pikema
kestvusega tööalad" sissekanne on järgmine: alates 1940
Tori vallas vanematekodus karjane.
issejuhatuses
on toodud Tohera küla piirid sajandivahetusel. Kuidas oli lugu 20-ndatel
aastatel, pole päris selge. 30-ndate aastate lõpul moodustati
järjekordselt uusi külasid. Toherast hakkas uude Määranõmme
külla kuuluma Pöörde-Veski, Pöörde, Määranõmme,
Viinahaua ja Parmu talud, Konnaoidu ja Siiraku.
Pärast sõda
oli esimene administratiivreform 1945.a.: moodustati külanõukogud
ja poolitati külasid. Olemasolev Tohera jaotati kaheks - Tohera ja
Tohera-Alt (ka Tohera I ja Tohera II). Tohera oli Navesti paremal kaldal,
Tohera-Alt vasemal kaldal. Aesoo külanõukogus oli kokku 15
küla: Veneoja, Raba, Rabassaare, Aesoo, Viidika, Saarisoo, Määranõmme,
Tohera, Tohera-Alt, Puista, Riisa, Kõrre, Aru, Kõlli ja Tõramaa
(30-ndate aastate lõpul oli selles piirkonnas 7 küla).
Valdade likvideerimise ja
maarajoonide moodustamisega 1950.a. kuulus Tohera ja ümbruskond Vändra
rajooni alla. Viimane kaotati 1962.a. ja piirkond allutati Pärnu rajooni
Tori külanõukogule.
1945.a.
tõi kaasa ka uue ametikoha - külavolinik. Toheras olid külavolinikeks
1945.a. Riiuoja Hilja Tohver, 1946.a. Väikse-Peedi Heinrich Lossmann,
edasi Laane Laine Miil jt. Tohera-Alt samad ametimehed: Elpsoni-Mihkli
Miili Mitt, Vana-Ritsu Eliise Kivitar ja Kiviaia Helju Hiiesalu, Määranõmmes
- Määranõmme Oskar Miilberg, Pöörde Linda Tomson
jt.
Kui esialgu pandi külavolinikud
paika vallaametnike otsusega, siis hiljem hakati juba "demokraatiat tegema".
Nii oli 10. juunil 1948.a. rahvakoosolek Viira koolimajas. Külavoliniku
kohale Toheras esitati 3 kandidaati: Ojapealt Lehte Tohver (poolt 3 häält),
Laane Laine Miil (4 häält) ja Tõkke Amilde Jürimäe
(2 häält). Valiti seega Laine Miil. Tohera-Alt: Kiviaia Helju
Hiiesalu (5 häält), Kiviaia Artur Juurikas (1 hääl),
Vana-Ritsu Eliise Kivitar (3 häält). Määranõmme
küla: Pöörde-Veski Lembit Tomson (11 häält), Parmu
Anette Parm (6 häält), Määranõmme Karl Juss
(5 häält). Samal koosolekul on valitud ka Saarisoo külavolinik
- Teste Jüri Saarisoo (jun.), teised kandidaadid olid Alviine Kiisk
ja Pauliine Põllma. Kõiki nimetatud koosolekuid on juhatanud
Viira kooli juhataja Hilda Pärn, protokollinud Meida Kukk.
On huvitav märkida,
et mõnest külavolinikust said hiljem suured riigivaenlased.
Riiuoja Hilja Tohvril oli Siberitee jalge all juba 1945.a., Pöörde-Veski
Lembit Tomsonil 1949.a.
Uus võim tõi
teisigi ameteid. Kohapealseid inimesi määrati näiteks laenuvolinikeks
(Pöörde Linda Tomson, Laane Laine Miil, Kiviaia Helju Hiiesalu),
demineerimiskomisjoni (Ojapealt Lehte Tohver, Kännuvälja Edgar
Lossmann), viljapeksumasinate volinikeks (Toheras Vanaõue Mihkel
Tohver, Tagatoa Nikolai Talu). Ka määrati inimesi külanõukogu
ja külanõukogu komisjonide liikmeteks.
Aesoo külanõukogu
esimeesteks on olnud Kalju Kiisk, August Põllma (arreteeriti), Mihkel
Hiiesalu (vabastati vähese haridustaseme pärast), Meida Viirna,
Jaan Annusson jt. Üsna piiratud haridustaseme ja silmaringiga olid
ka külanõukogu sekretärid - kogu kirjatöö tegijad.
ks
suurematest sõjajärgsetest ümberkorraldustest oli maareform,
õigem küll 1940.a. maareformi kordamine. Vanataludel, kus maad
rohkem kui 30 ha, anti ülejääk uusmaasaajatele või
arvati reserfondi.
Maade vähendamise aluseks
oli Tori valla täitevkomitee istungi protokoll nr. 18/101 23. aprillist
1945.a. Pilt kujunes Toheras ja Tohera-Alt külas järgmiseks:
P ö ö r d e t
a l u s t:
anda Mihkel Juurikale 10
ha
anda Johannes Tomsonile
9 ha
" Al-der Blumenfeldtile
1 lehm ja 800 kg loomasööta
Talule jätta 28,1 ha,
välja andmata jäi 20,5 ha
T e h v r i t a l u s t
anda Mihkel Tohvrile 4,5
ha
" Eliise Kallaspoolikule
11,59 ha
" Mart Jürimäele
1,5 ha
" Heinrich Lossmannile 2,0
ha
" Lilli Tomsonile 1 lehm
ja 500 kg heina
Talule jätta 30 ha,
välja andmata 9,25 ha
T o h k i t a l u s t
anda Jaan Tammsalule 25,85
ha, 2 küüni, 1 lehm
" August Nõmmele
8,9 ha
Talule jätta 30 ha,
välja andmata 21,31 ha
A l t p e r e t a l u s
t
anda Mihkel Tohvrile 2 ha
" Maria Juurikale 1,08 ha
Talule jätta 28,72
ha
K o p l e t a l u s t
anda Heinrich Lossmannile
5,67 ha
" August Nõmmele
5,23 ha
Talule jätta 30 ha
V a r d i s s a a r e t
a l u s t
anda Minna Kaasikojale 3,25
ha
" Johannes Siitanile 2,08
ha
Talule jätta 30 ha
K i v i a i a t a l u s
t
anda Theodor Aasamäele
10,19 ha, 2 lehma, lammas, 1600 kg loomasööta ja 1000 kg segavilja
" Artur Juurikale 2,0 ha
Talule jätta 17,1 ha
Uusmaasaajana sai juurdelõike
ka Ollino Johannes Ollino ja Konnaoidu Aleksander Blumenfeldt. Uued peremehed
ja maaomanikud olid Nikolai Talu Tagatoal, Meeta Miilberg Määranõmmes
ja Paul Juss Vana-Ritsus. Uus elanik külas oli ka Mihkel Karro, kes
ehitas omale eluaseme Määranõmme talu maale.
Aasta hiljem näeb Tohera
välja järgmiselt. Alljärgnev on väljavõte Aesoo
külanõukogu majapidamisraamatust seisuga 1. juuli 1946.a.
TALU / PEREKONNAPEA | INIMESI | MAAD /ha/ | HOBUSEID | VEISEID |
Määranömme, Jaan Allikoja | 2 | 30,0 | 2 | 6 |
Pöörde, Mihkel Tomson | 6 | 28,5 | 3 | 7 |
Pöörde-Veski, Johannes Tomson | 7 | 9,0 | 2 | 5 |
Kaussaare, Martin Kummets | 5 | 12,0 | 1 | 4 |
Laane, Voldemar Tehver | 3 | 22,5 | 2 | 5 |
Mihkel Karro | 3 | 15,0 | 1 | 2 |
Riiuoja, Heinrich Lossmann | 3 | 18,0 | 2 | 6 |
Kännuvälja, August Lossmann | 4 | 18,0 | 3 | - |
Tökke, Martin Jürimäe | 4 | 9,5 | 1 | 2 |
Jaan Tammsalu | 3 | 18,4 | 1 | 2 |
Kallaste, Eliise Kallaspoolik | 1 | 11,5 | 2 | - |
Ojapealt, Anton Tohver | 4 | 14,76 | 1 | 4 |
Vaanametsa, August Nömm | 10 | 22,0 | 1 | 3 |
Tehvri, Jaan Tehver | 2 | 30,0 | 3 | 7 |
Tohki, Maria Toht | 4 | 17,0 | 3 | 8 |
Vanaöue, Mihkel Tohver | 3 | 10,89 | 2 | 3 |
Venerisu, Andres Tohver | 3 | 27,87 | 2 | 8 |
Altpere, Kustav Tohver | 1 | 28,92 | 2 | 6 |
Poe, Maria Juurikas | 4 | 11,58 | 1 | 2 |
Kople, Maria Purga, (peetakse vöörast tööjöudu) |
3 | 29 | 2 | 5 |
Kaupme, Juhan Haas | 3 | 22 | 1 | 6 |
Ollino, Johannes Ollino | 7 | 20,65 | 1 | 6 |
Vardissaare, Jaan Tohver | 6 | 30 | 2 | 9 |
Kiviaia, Juhan Juurikas | 4 | 17 | 1 | 6 |
Teodor Aasamäe | - | - | - | - |
Artur Juurikas | - | - | - | - |
Elpsoni Katarina Treimann | 6 | 18,82 | 1 | 2 |
Vana-Ritsu, Paul Juss | 4 | 12,6 | 1 | - |
Ritsu, Tönis Toht | 3 | 26,55 | 2 | 7 |
Al-der Blumenfeldt | 3 | 18 | 1 | - |
Elisaveta Parm | 2 | 9,98 | 1 | 1 |
Juta Haavasaar | 3 | 17,9 | 1 | 3 |
Anete Parm | 4 | 17 | 3 | 3 |
Oskar Toht | 3 | 10 | 3 | 1 |
Nagu talude vähendamise
materjalidest näha, tehti esimesed võõrandamised (loomad,
loomasööt) koos maa andmisega uusmaasaajatele. Põllutööriistade
ja loomade äravõtmine jätkus hiljem pidevalt. 1947.a.
on valla otsusega tasuta ära võetud Määranõmmest
1 lehm, 2 mullikat, 3 atra, äkked, tuulamismasin ja 2 linamasinat,
Pöördest - lehm, Tehvrilt - lehm,siga ja hobune, Tohkilt - lehm,
Koplelt - hobune, Vardissaarelt - lehm ja looreha.
1947.a. on üks võõrandamine
ka maakonna täitevkomitee otsusega. Pöördest võetakse
tasuta täiendavalt ära lehm, Tehvrilt tasuta 2 lammast, külvi-
ja kartulivõtmise masin. Tohki kohta on kirjas järgmist: "Võõrandada
täiendavalt tasuta 1 hobune, 1 lehm, 3 lammast, heinaniitja, looreha.
Valla täitevkomiteel arutada selle majapidamise küsimust üldse."
Järelikult - kulakukstegemine oli õige lähedal.
Hea oli, kellelt võtta
midagi, sest tahtjaid leidus. Kõige rohkem olid hädas mõned
uusmaasaajad, kes majandamisel mitte kuidagi ots-otsaga kokku ei tulnud.
Näiteks Nikolai Talu Tagatoalt kirjutab 1947.a. kevadel valla täitevkomiteele,
et tahab laenu viljaseemne ostmiseks. Järgmise aasta oktoobris annab
ta valda avalduse 2000 rbl. soetuslaenuks hobuse ostmiseks (viitab, et
tal on talu 20,14 ha, põldu 11,27 ha ja praegu 1 hobune). Täitevkomitee
otsuses märgitakse, et hobune maksab 1000 rbl. ja nii palju laenu
ka anda. Tegelikku eesmärki need laenud ei täitnud, sest raha
kasutati lihtsalt igapäevaseks elamiseks.
Paljudest uusmaasaajatest
ei saanud Toheras asja. Mihkel Juurikas läks Aesoosse, Väikse-Peedi
Heinrich Lossmann ja Kallaste pere Sinti. Peatselt kadusid Toherast Nikolai
Talu ja Paul Juss. Pidama jäi Mihkel Karro.
alitsuse
ametlik poliitika läks selgelt kolhooside moodustamise poole. Järjest
tõsteti põllumajandusmaksu. Üldse olid inimesed kartlikud:
meeles oli 1941.a. küüditamine ja sõjajärgne arreteerimiste
laine.Nüüd tuli uus kulakukstegemine. Toheras said ametlikud
"kulakupaberid" Pöörde-Veski ja Kople majapidamine (vt. pikemalt
vastavate talude kirjeldused).
4. aprillil 1948.a. moodustati
kolhoos "Uus Elu" Rätsepal (Navesti vasakkalda talud läksid sinna
aasta hiljem). "Uus Elu" oli Pärnumaa kolmas kolhoos: esimene - "Pärnjõe
Leek", teine - "Randivälja Täht". Järgmine lähim oli
30. sept. 1948.a. Levi "Oktoobri Võit". Üldine kolhooside laine
tuli järgmisel kevadel. 3.02. moodustati Aesoos "Kungla" ja "Tulevik",
27.03.49 Jõesuus "Kaardiväelane", 22.02.49 üle piiri Vändra
Tahkuse "Ühine Tee". Toheras loodi "Säde" kolhoos 28.03.1949.a.
"Riisa Jõud" sai alguse 31.03., Viidika "Võidula" 6.04 ja
Veneoja "Uudismaa" 18.04.1949.a.
Tohera inimesed kogunesid
Viira koolimajja mõni päev pärast küüditamist,
28. märtsil. Koos oli 30 asutajaliiget alates Viidika Isandaga ja
lõpetades Vändra teeristi töölismaja ja Pärntõkkega.
Päevakord oli trafaretne:
põllumajandusliku artelli põhikiri, nimi, esimehe, juhatuse
ja revisjonikomisjoni valimine, volinikud vara üleskirjutamiseks ja
volinikud põhikirja avaldusele ning üldkoosoleku protokollile
allakirjutamiseks.Põhikiri ja protokolli vorm oli vallaametnikel
varem masinal valmis trükitud, jäi täita ainult tühjad
kohad. Koosolekut juhatas Venerisu Andres Tohver, protokollis Viira-Uuetoa
Jaan Tilk.
Kolhoosi nimeks pandi "Säde".
Esimeheks valiti Johannes Juurikas (Kiviaia Johannes Juurikas oli kosinud
lese Maria Juurika ja elas Tohera Poel). Juhatuse liikmeteks said veel
Venerisu Andres Tohver, Ollino Johannes Ollino, Hiiemäe (Mätiku)
Marianne Tomingas ja Aedniidu (niisugust nime kannab töölis-
e. nn. Pätsu-maja Vändra teeristil) Juuli Laas. Revisjonikomisjoni
valiti Saarisoo Enno Saarsoo, Pöörde Mihkel Tomson ja Laane Laine
Miil. Kolhoosi registreerimisavaldusele allakirjutajad olid Altpere Kustav
Tohver, Määranõmme Meeta Miilberg, Kännuvälja
(Peedi) August Lossmann, Tehvre Jaan Tehver, Kaupme Juhan Haas, Pärntõkke
Ella Glükk ja Saarisoo-Teste Jüri Saarisoo. Üldkoosoleku
protokolli allkirjad on järgmisel päeval (29.03.) tõestanud
valla täitevkomitee esimees R. Reinsalu. Tema võttis osa ka
asutamiskoosolekust.
Tuleb märkida, et kohe
alguses astusid kolhoosi kõik vanatalupidajad. Küllap tegi
oma töö hirm Siberi ees. Kolhoosi moodustamisest jäid kõrvale
Vanaõue Mihkel Tohver, Ojapealt Anton Tohver, Tõkke Mart
Jürimäe, uusmaasaajad Jaan Tammsalu, Mihkel Karro, Nikolai Talu
(Tagatoa), samuti August Nõmm, Eliise Kallaspoolik ja Martin Kummets.
Kuid M. Jürimäe kolhoosi astumise avaldust arutatakse juba esimesel
juhatuse koosolekul 10.04.1949. Pikkamööda tulid ka teised. J.
Tammsalu avaldust arutatakse 26.02.1950.a., M. Kummetsa ja M. Karro oma
10.09. 1950.a., Ojapealt pere astus kolhoosi 1.11.1950 (arutatakse ka N.
Talu avaldust, aga lükatakse edasi, sest mees tuli koosolekule joobnult),
järgmisel kuul A. Nõmm jne.
Juhatuse esimesel koosolekul
10. apr. määratakse kindlaks ka kolhoosi kontori asukoht - Altpere
talu. Kahjuks pole säilinud esimese kolhoosiaasta üldkoosolekute
protokolle. Mõningase pildi saab juhatuse koosolekute protokollide
nappidest ridadest.
Maikuus on maakorraldaja
poolt koostatud akt kolhoosi piiride kättenäitamiseks. Kokku
on maad 555,51 ha, sellest põldu 181,11 ha, heinamaad 50,24 ha,
karjamaad 102,18 ha, metsa 172,17 ha ja kõlbmata maad 49,81 ha.
Külvitööde lõpparuanne ütleb, et külvati
115 ha, sellest teravilja 88,3 ha.
Hakati ettevalmistama lautasid
loomade paigutamiseks: Kople, Määranõmme, Saarisoo (lehmad),
Altpere (sead), Venerisu (noorveised), Pärntökke (mullikad),
Isanda (lambad), Tehvri (hobused).
Kolhoosi raamatupidajaks
sai Pärntõkke Ella Glükk, põllundusbrigadiriks
Viira-Uuetoa Jaan Tilk ja lülivanemateks: I lüli - Kustav Tohver,
II lüli - Johannes Ollino, III - Enno Saarsoo.Karjabrigadiri amet
langes Tohki Maria Tohtile, aidamees - Laane Voldemar Tehver.
Johannes Juurikas oli esimees
3 kuud. 30.06.1949.a. juhatuse koosoleku protokoll kannab veel tema allkirja.
5.07 omal on aga uue esimehe, Venerisu Andres Tohveri allkiri.
Esimesel kolhoosisügisel
on ära korjatud maa põliskasutamise aktid. Äraandmist
kinnitab omaniku allkiri. On 3 märkust: Altpere akt on kadunud, Tohki
pole seda üldse vallast välja võtnud, Riiuoja oma on Sindis
Heinrich Lossmanni käes. Nii lühike nende laialtreklaamitud dokumentide
iga oligi.
Andres Tohver suri 1950.a.
märtsis. 26.03.50.a. valiti esimeheks Kännuvälja August
Lossmann. Andres Tohveri aega mäletatakse, mil kord majas ja tööd
edenesid. Edaspidi hakkas asi allamäge kiskuma. Ega siin esimeest
süüdistada saa, kogu põllumajanduspoliitika oli niisugune,
mis elu tagurpidi lükkas.
Peagi hakkas kolhoos suurenema.
1950.a. anti "Sädele" Navesti paremal kaldal asuvad Suura, Orava ja
Jõesuu-Veski maad (seni Navesti vasakaldal oleva "Uue Elu" koosseisus).
Esimene kolhooside ühendamine oli 1.10.50.a. - "Sädele" tuli
juurde Viidika "Võidula". Järgmise aasta aprillis liitus Vändra
Tahkuse "Ühine Tee", esimeheks valiti "Ühise Tee" esimees Jõe
Jüri Toom. 1952.a. jaanuari seisuga oli kolhoosis kokku elanikke 273,
kolhoosiperesid 87, kolhoosi liikmeid 147, tööjõulisi
75, üksiktalupidajaid 2.
Esimene suurem hoone - karjalaut
- märgiti ehitamiseks maha 1951.a. detsembris Tagatoa maale karjasilla
äärde.
Navesti vasakkalda Tohera
talud olid alates 1949.a. kevadest "Uue Elu" kolhoosis (materjalid puuduvad).
1950.a. ühinemine viis nad "Oktoobri Võidu" kolhoosi. Ühte
majandisse jõuti 1960.a., mil "Sädest", "Oktoobri Võidust"
ja Aesoo "Tulevikust" sai "Säde" sovhoos.
Veidi aega enne suurmajandite
lõplikku kadumist oli veel üks muudatus - "Säde" sovhoosist
sai Jõesuu kolhoos.
.a.
oli suurem reform, mil külade piire järjekordselt muudeti. Kõik
Tohera talud Navesti vasakkaldal läksid Määranõmme
küla alla. Paremkalda taludele tuli lisa: Määranõmmest
ülesvoolu lisandusid Metsavahi, Saarisoo-Teste, Saarisoo ja Hiiemäe
(Mätiku). Võrdlemisi suur territoorium liideti Vändra
Tahkuse ja Kavasoo külast, kus järgmised majapidamised (tol ajal
olemasolevad): Saadaru, Puhku (Pärnu autobaasi suvekompleks), Kase,
Tiituse, Pealtoa väike maja, Pealttoa, Sepa, Ostrovi, Toova. Kunagi
oli sel maa-alal üle 20-ne majapidamise. Veel tulid Tohera alla Tahkuse
piiril asuv Pärntõkke (varem Päästale küla)
ja Ollino naaber Viiraste - Viira tuntud koolijuhataja Mihkel Martsoo ja
tema järglaste eluase. Viira kooli võib kaardi järgi panna
nii Jõesuu kui ka Tohera külla. Seega tõmmati küla
piirid 1976.a. jõest jõeni - nii Saarisoo kui Viira juurest
Navesti kaldalt Puhku ja Pärntõkkeni Pärnu jõe
ääres. Praegu on Tahkuse jälle omaette küla.
Läbi aegade kuni tänaseni
on oma inimesed elanud kümnes majapidamises: Kaupme, Vanaõue,
Tohki, Tehvri, Kaussaare, Tõkke, Kiviaia, Kiviaia-Artur, Ritsu,
Konnaoidu (viimases vahepeal mõnda aega võõrad). Oma
inimete suvekodud on Vardissaares ja Pöördes. Tühi, kuid
omade käes on Altpere.
Uued inimesed elavad: Ollino
- maja ostis sovhoosi autojuht Harri Adamas; Kople - uue maja ehitas ehitusmees
ja pottsepp Sulev Laasma, kes varem elas Aesoos; Poe - Valdur Koitla; Venerisu
- Eerik Õun; Pöörde-Veski - pensionid-vetarstid Saared;
Määranõmme - Ants Reinsalu; Parmu-Sepa - Hillar
Kohv, Viinahaua-Oskar - vene perekond.
Kadunud on: Tohki töölismaja,
Kallaste, Oja, Vaanametsa, Tagatoa, Riiuoja, Väikse-Peedi, Kännuvälja,
Laane, Elpsoni, Elpsoni-Mihkel, Vana-Ritsu, Viinahaua, Parmu, Konnaoidu
vabadik, Raba.
Sovhoos ehitas kolm uut
individuaalelamut Kaupme ja Kople vahele jõe kaldale. Kõige
maanteepoolsemas elab Kännuvälja Jakob Lossmanni lesk Laine Lossmanni
(sovhoosis raamatupidaja) pere. Teine maja kuulub autojuht Innar Kasemetsale
ja kolmas Vallo Rätsepale (sovhoosis traktorist-kombainer). Viimase
ema on pärit ja elab endise Tohera küla teises servas - Konnaoidu
talus.
8-korteriga elumaja on Tagatoa
õues. Siin elavad endised sovhoositöölised: perekond Sipelgas,
Tamm, Tohver, Rego, Saar, Kimmel. Viimased neli on üksikud naispensionärid,
endised farmitöötajad. Aita Tohveri kodu on nüüdseks
hävinud Ojapealt talu. Hillar Sipelgas oli varem traktorist, tema
naine farmitööline; Helvi Tamm - zootehnik.
Mihkel Karro ehitatud majas
elavad pensionärid Jüri ja Maimu Mihkelstein. Mees oli traktorist,
naine farmitöötaja. Aastaid tagasi panid maaparandajad Laane
talu juurde püsti väikse maja. Siin elab Mati Kass.Viinahaua
talu maale ehitas omale elamise algul metsavahi ametit pidanud Rein Talvik.
Toherale juurdeliidetud Saarisoo-Teste on turismitalu, mida peab Aivar
Ruukel (korraldab kanuumatku
Soomaa jõgedel). Saarisool, Hiiemäel ja Viirastel elavad endiste
omanike järglased.
Küla territooriumil
on kaks kolhoosi-sovhoosi ajal ehitatud karjalauta, mis praegu tühjad.
Kolhoosi ajal Tohki mahapõlenud küüni asemele ehitati
viljakuivati ja ait-ladu, ehitati 70-ndate aastate keskel ümber heinaseemne
tarvis. Praegu on ehitus Tohki talu valduses.
Talude kirjeldused nii Navesti parem- kui vasakkaldal algavad altvoolu. Talude asetus vt. vastav kaart.
Kokku pannud Andres Toht