Ja ärge unustage köögitüdrukuid!

Leele Välja: Professionaalidest on alati puudus (Nr 31/96)

“Nõudmised inimestele ja pakkumiste struktuur on läbi teinud kiire arengu ja tänane olukord ei sarnane viie aasta tagusele. Aeg, mil inimene tänavalt võis kiiresti tõusta direktoritoolile, on möödas. Oluline pluss on ka muu maailma kogemus – stazheerimine või õppimine välisriikides annab kõva eelise konkurentide ees.”

Antud artiklit lugedes jäi mulle küll selline mulje, et inimene peaks juba sündides geenius olema. Vastasel korral ta nagu jääks elule-olule lihtsalt jalgu. Miks küll siinilmas elatav üksainus elu tahetakse niivõrd keeruliseks ajada?

Miks peab sõnaõigus ja otsuste tegemine olema ainult rikaste ja sakste otsustada? Miks küll meil igat asja planeerides võetakse malli välisriikidelt? Miks arvatakse, et see inimene, kes geeniusena arvuti taga istub, on see kõige tähtsam asjapulk, kui musta töö teevad ja leiva lauale toovad hoopis tavalised tööinimesed? Kas tõesti arvatakse, et tulevikus pole enam vaja põldu pidada ega ka piima ja liha toota, vaid seda hakkavad rahvale andma hoopis tehnikavärgid? Ja miks ei võiks inimesest tänavalt saada kiiresti direktoritoolil istuja? Kui sel inimesel arukust ja teotahet on, siis peaks saama ta juhtimisvärkidega kenasti hakkamat.

kohvilauale