Kogu tõde Hillar Kohvist

Lugesin 4. juuni SL-ist Imre Kaisi arvamust Kohvi kohta. Kuna olen Kohviga ühest külast ja tema kunagine töökaaslane, pean autorit kurvastama — Kohv ei saa aru, et ta imelik on, nagu Kais oma artikli lõpus loodab. Enda jutu järgi on ta isiksus suure algustähega.

Oli aeg, kui keskharidus oli sunduslik. Kohv veeti Taali mõisas asunud õhtukeskkoolist lihtsalt läbi, oma mõistusega poleks ta seda iial lõpetanud. Kohv pole elus ühtegi raamatut lugenud. Säde sovhoosis ei sobinud ta muuks kui luuameheks jahulattu.

Tööd teha ei ole ta kunagi viitsinud. Tundide viisi istus raamatukogus ja kirjutas ajalehtedest endale sobivaid lauseid välja. Ja helistas Anne Veskile. Isegi Tori valla sotsiaaltöötaja käest kerjatud heinaosturaha kulutas ta kaastundetelegrammide saatmiseks Veski koera surma puhul.

Kohalikud hakkasid Kohvist eemale hoidma tema napakate artiklite ja raadiotervituste pärast. Kuna ajalehed tihti tõrkusid Kohvi lookesi trükkimast, hakkas Kohv koos perekonnaga pommitama toimetusi lugejakirjadega, et lugejad nõuavad Kohvi.

Töökaaslaste närv ütles Kohvi laiskuse peale üles, mees saadeti vabakutseliseks. Võeti korra ka ehitusele abitööliseks, kuid Kohv käis tähtsalt, pastakas peos, ringi ja segas oma ilmunud artiklite ettelugemisega tööd.

Nädala pärast palusid ehitusmehed Kohvil oma möga kusagil mujal lugeda. Ajalehtedes aga kurtis Kohv töötu vaest elu. Kohaliku Jõesuu Viira kooli direktor Enda Link tuli talle vastu ja pakkus oma talus tööd. Kohv oli sellisest labasusest šokeeritud ja ilmutas Ekspressis auväärse inimese kohta mõnitava artikli.

Jõesuu raamatukoguhoidja Viiu Juurikas ei nõustunud Kohvi ülipikki telefonikõnesid kinni maksma ja sai mitmes ajalehes selle eest nahutada. Aastakümneid meie tervise eest seisnud velsker Evgenia Lutt aga julges kord paluda Kohvil arsti kabinetti sisenedes porised jalavarjud ja võidunud soni esikusse jätta. Jälle valas Ekspress Kohvi soovil vaese velskri kogu Eesti ees poriga üle.

Et ajalehed imeliku Kohvi imelikke lugusid üle päeva täis on, mis paljudele teenimatult meelehärmi teeb, on Tori valla inimeste (välja arvatud tema ema ja poolvennad) arvates rohkem kui imelik.

L. Haas

kohvilauale