Vägisi ministriks?

12. aprilli telesaates «Carte blanche» oli Urmas Oti külaliseks eksmajandusminister Liina Tõnisson. Jutt, mida ta rääkis, ajas kohati lausa muigama. Tõnissoni väitel ei tahtnud ta üldsegi majandusministriks hakata. Ettepanek tehtud talle 10-liikmelises tuttavate seltskonnas ja kuna tal olevat häbi olnud nutma hakata, siis nõustunud ta ministrikohaga.

Väljaöeldu tekitas minus ka teistpidi mõtteid. Ehk Tõnisson ja temataolised ei taha ka kõrgeid palkasid saada, need lihtsalt surutakse neile peale. Häbi on ju ka ära öelda, kui sõber pakub. Või kuidas?

«Postimehes» oli lühiuudis selle kohta, et peaministri palk võib tõusta 16 560 kroonini senise 14 720 asemel. Palgatõus seega ühe keskmise pensioni võrra. Kindral Einseln võib aga oma saadava pensioniga, millele lisandub meie riigi pension, lausa miljonäriks hakata.

Teeksin ettepaneku, et nendel riigikogulastel, kes vaid tühja-tähja pärast kraaklevad, tuleks karistuseks kuupalka vähendada poole võrra. Need saadikud, kes aga ise kõrget kuupalka ei soovi (nagu Tõnisson ministrikohta), võiksid ju avalikult selle vastu meelt avaldada.

tagasi põllule