Viira Kooli teke

1857. aastal eraldati 90 riia vakamaad (33,3 ha) Viira kooli asutamiseks. Samuti said maad Selja ja Levi koolid. Saadud maa võis koolmeister õpetamise tasuna oma tarbeks kasutada. Kolme kooli hooned ehitati kõik ühe plaani järgi, milles olid ette nähtud koolituba, õpilaste sahver, kaks koolmeistri tuba, pere sahver, rehetuba ja rehealune. Maja palgid toodi Kilingi-Nõmmest, sest seal olnud paremad metsad. Koolimajad said valmis 1858. aastal.

Viira Kooli esimene maja
  Mihkel Tilga vesivärvidega maalitud Levi esimene koolimaja. Arvatavasti nägi Viira koolimaja samasugune välja, kuna ta oli täpselt sama projekti järgi ehitatud.
Tõnis Tilk (1858-1896)

Tõnis Tilk sündis 1834. aastal Tori lähedal Metsakülas Puussaare talus. Koolis käis ta Tanikohal vennastekoguduse koolis, kus õpetaja nimi oli ka Tõnis Tilk, kuid sugulust nende vahel ei ole teada. Õpetajaametit õppis ta Pärnus C.Bunga juures.
Tõnis Tilk

Täpsemad andmed Tõnis Tilga töö kohta pärinevad 1863. aasta kevadest, mil ta kirjutas kirja oma tööst Tartu Õpetatud Eesti Seltsile. Kirja sisu oli järgmine:
1. Olen Riia kubermangus, Pärnu maakonnas, Tori kihelkonnas ja Tori vallas, Tohhewerre küla koolimajas.
2. Koolilapsi on kokku 44 - 30 poissi ja 14 tütarlast.
3. Tohhewerre küla koolimajas käivad katsel 171 last.
4. Viimasel nädalal oli koolis 41 last.
5. Koolis õpetatakse lastele lugemist, laulmist, kirjutamist, rehkendamist, piiblilugu ja katekismust.
6. Koolilaste vanused on 10 kuni 14 aastat.
7. Ise olen 29 aastat vana poissmees.
8. Koolmeistriametit õppisin Pärnus C.Bunga juures. Oskan ainult maakeelt.
9. Neli aastat olen kooli peal ametis olnud.
10. Õpetajaametit pean üksi.
11. Suvel teen põllutööd.
12. Palgaks on mul 8 taadrimaad. Küünalde, paberi, tindi ja krihvlite tarvis saab vallast 10 rubla, muud ei midagi.

1876. aastal lahkus pastorikohalt koolivaenulik E.Offe ja asemele tuli hoopis teistsuguste vaadetega C.Raedlein. Koolmeistritele oli see suur kergendus. Talupoegade laulukoorid ja eriti näitemängud olid E.Offele pinnuks silmas ja nende juhid mustas nimekirjas. Ometi ei loobunud noored õpetajad isegi ametiga riskides endale võetud ülesannetest ning lõid ärkamisaja alguse. Tõnis Tilk pääses hädavaevu - peale näitemängude tegemise oli ta mänginud orelil tantsulugusid.
Viira Kooli teine maja

1877. aastal ehitati uus koolimaja, mis läks maksma 2100 rubla ja oli mõeldud 80 õpilasele. Koolimaja üldplaan oli täpselt sama, mis Levil. Ilmselt mõjutas uue maja ehitust pastorite vahetus.

1885. aastal tuli Viira Kooli teiseks õpetajaks Tõnis Tilk. Ei tea, kuidas koolmeistritel vahet tehti, kui nad mõlemad olid täpselt ühe ja sama nimega.

Tõnis Tilga ametisoleku ajal olid koolis õpetajateks ja abilisteks Mihkel Ollino, Jüri Erm, Jüri Lossmann, Tõnis Tilk, Jüri Tilk.
1896. aastal saab uueks koolijuhatajaks 18-aastane Mihkel Martsoo. Endisele sai probleemiks vanus ja vene keele oskus.


Mihkel Martsoo (1896-1939)

Mihkel Martsoo oli sündinud 20. augustil 1878. aastal Päästale külas Kirjusauna talus. Aastail 1886-1888 õppis ta Viira Koolis, 1888-1893 Tori kihelkonnakoolis. Oma haridusteed jätkas ta Pärnu I kooli juures korraldatud õpetajate kursustel. Siis õppis ta ise edasi ja omandas koolmeistrikutse Pärnus 1895. aastal. Ühe aasta oli ta abiõpetajaks Surjus, seejärel tuli Viirale koolijuhatajaks. Sellele kohale jäi Mihkel Martsoo kuni pensionile siirdumiseni 1940. aastal. 1914-1917. aastal oli koolijuhataja tema abikaasa Ann Martsoo, sest ta ise oli värvatud Vene armeesse sanitariks. Kestis I Maailmasõda.

Mihkel Martsoo

1901. aastal abiellus Mihkel Martsoo Ann Losmanniga Aesoost. Neile sündis 6 last. Sellisele suurele perele ei jätkunud tookordsest õpetajapalgast, vaid tuli teha ka põllutööd. Tihti tuli õpetaja tundi otse põllult.

Seltsielus osales ta väga aktiivselt. 1896. aastal asutas ta Tori-Viira laulukoori, mille juhatajaks oli ta pensionini. See koor osales nii maakondlikel kui ka üleriigilistel laulupidudel alates aastast 1900.

Viira koolimaja asus tookordse administratiivse jaotuse järgi peaaegu Tori ja Vändra valla piiril. Et sealsetel Vändra valla elanikel oli kiriku juurde üle 20 km, paluti Mihkel Martsoo tihti lapsi ristima, surnuid kodust ära saatma ja muudele perekondlikele sündmustele kõnelema. Oma sõnaleidlikkuse tõttu oli ta alati otsitud peokõneleja. "Pärnu Päevalehe" 31. märtsi numbris on teda nimetatud Tori kuldsuuks. "Meil pole pastorit vajagi: meie lapsed ristib ja surnud saadab Viira Martsoo pareminigi kui pastor ja köster," on öelnud Saardaru Juhan Männik.

1934. aastal alustati uue koolimaja ehitamist. 1935. aastal 18. augustil õnnistati maja sisse. Vana maja jäi seltside kasutada.

1939. aastal sai koolijuhtajaks Mihkel Tilk. Mihkel Martsoo läks pensionile.

Mihkel Martsoo ajal olid õpetajateks ja abilisteks Juhan Toom, Ann Martsoo, Jaan Lindsi, Jüri Riis, Teodor Lüdig, Jaak Kuldkepp, Mihkel Tohver, August Laur, Jüri Reier, Mart Tuisk, Hilda Pärn, Hilda Virula, Vilhelmine Martsoo.

Viira Kooli kolmas maja

Mihkel Tilk (1939-1944)

Mihkel Tilk oli sündinud Levi koolmeistri pojana 1908. aastal Levi koolimajas. Tema isa kutsuti Kooli Mihkliks. Mihkel Tilk lõpetas Levil 3 klassi ja astus 1918. aastal Tori kihelkonnakooli. Läbides üheaastase progümnaasiumi jätkas ta õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis. Noor Mihkel oli andekas, sellepärast plaaniti temast koolmeistrit kasvatada. Tollane Tori vallavanem olla öelnud Mihkli emale: "Katsu poeg saata Tartu või Rakvere seminari, siis võtame ta Tori valda õpetajaks. Teiste seminaridega pole me hästi nõus." Kahjuks olid Tartu seminaris kohad kinni, aga Rakveres võeti veel täiendust. Konkurss sinna oli tihe - 10 ühele kohale. Kolme aastast kursust kiitis Mihkel Tilk väga.
Mihkel Tilk

Mihkel Tilk oskas hästi pilli mängida. Kohalikud pillimehed kutsusid ta oma orkestrisse, mis oli juhuslikest instrumentidest kokku seatud. Kahjuks ei tuntud seal orkestriseadet. Hoolimata sellest, et lood olid hästi selged, nimetas rahvas tulemust "kõhuvalu kooriks". Mihkel Tilk seadis palad kõlavateks ja võitis niimoodi kergelt populaarsuse.

Mihkel Tilk oli kodukandi jaoks väga tänuväärt mees. Ta on teinud rohkesti uurimistöid. Samuti oskas ta hästi pilli mängida, joonistada maalida. Tema kirjatükke ja pilte on mitmel pool avaldatud. Huvipakkuvamad on kodukandi muistendite ja nendega seotud kohtade uurimised. 1984. aastal ilmus ajakirja "Eesti Loodus" 10. numbris pikk artikkel "Kodukandi suured kivid", teksti juurde on lisatud rohkesti tema enda joonistatud suurepäraseid illustratsioone. Oma sugupuud uurides jõudis ta 16. sajandi lõppu, esivanemate saabumiseni tema kodutallu. Rahvajuttude ja vanade dokumentide põhjal on ta kokku seadnud jutustuse Põhjasõja päevilt "Kuuse Andres ja Gertrud". Mihkel Tilga hobi oli ka vanavara kogumine.
Mihkel Tilga abilised olid Hilda Pärn, Aino Suma ja Leida Rüga.

Veeb: Kaur Tiitus 1999.a.