Hilda Pärn (1944-1952)

Hilda Pärn sündis 1905. aastal Toris. Tema isa oli Selja koolis õpetaja, hiljem pangas ametnik. Hilda Pärn alustas oma kooliteed Seljal, keskhariduse omandas Pärnu Ühisgümnaasiumis. Õpetajatunnistuse sai 1926. aastal peale pedagoogilise kursuse läbimist. Koolmeistrina alustas ta tööd Seljal, kust varsti pidi lahkuma, sest vastavalt Eesti Vabariigi seadusele, ei tohtinud perekonnaliikmed ühes ja samas koolis koos töötada. Õnneks sai ta Viirale õpetajaks.
Hilda Pärn

Hilda Pärna võiks iseloomustada kui väga nõudlikku õpetajat. Lapsed olla teda väga kartnud. Kui kantselei uks käuksunud, olnud üle terve maja vaikus. Lastes seas omas ta suurt autoriteeti. Tema õpilased valdasid väga hästi õppeprogrammi. Üldse oli ta õpilastele oma korrektsusega ja aususega eeskujuks. Tema käekiri olnud väga ilus, kuid sellegi poolest kirjutanud ta teistest palju kiiremini. Tema arvates hoidnud paljud sulepead valesti käes. Rahvas seas visati tema pedantsusele vastandlikke nalju.

Kooli lähedal asuvast Allika talust tõid lapsed talle ikka toidumoona. Kui peretütar järjekordse toidumoonaga läinud, oldi virgad norima, et kas sellepärast ongi viimasel nii head hinded.

Kord suurest igavusest raputanud üks poiss lauale juustest kõõma. Ilus lumi sadanud. Kui Hilda Pärn oli seda märganud, pani ta poisi kerge vaevaga punastama, öeldes: "No on ikka ilus!"

Hilda Pärn püüdis olla valitsevale riigikorrale lojaalne ja kartis väga millegi eest noomida saada. Nõukogude võimu saabudes hävitas ta kõik koolis olevad materjalid naiskodukaitse kohta, mis praegu annaksid tolle aja seltsitegevusest väga palju informatsiooni. Kartmiseks oli omajagu põhjust, sest vaevalt tollased võimustruktuurid naiskodukaitse aktivistidesse hästi suhtusid.

Hilda abilised olid Liidia Tamm, Eliise Holsten, Laine Haas, Juta Must, Reio Reinsalu, Urve Koka, Ants Jõulu, Virve Sapas, Hilda Toomasalu, Helju Tombak, Paul Torim.


Aino Tamm (1952-1957)
Aino Tamm

Aino Tamm on sündinud Lihula rajoonis 1930. aastal. Pärnus sai keskhariduse ja õpetajakutse omandas ta Viljandis pedagoogikaklassis.

1952. aastal asus ta üksinda Viira koolis tööle. Kahe aasta pärast tuli talle abiks Laine Haas. 

Aino Tamme korrektsus jäi kõvasti alla Hilda Pärna omale. Ta oli vähenõudlik ja leebe ning sellepärast loodritele meele järgi. Laokile jäi paberimajandus, millest oli järgmine direktor Oskar Künnapas väga häiritud. Isetegevus jäi Laine Haasa kanda. Aino Tamme arvates polnud mõtet ringe organiseerida, sest lisatasu selle eest tõesti ei antud. Aino Tamm oli ise hästi tasustatud, sest ta oskas vene keelt ja tollal oli see suur eelis. (Laine Haasa mälestused) 

1956. aastal Aino Tamm lahkus linna õpetajaks ja hiljem abiellus seal.


Oskar Künnapas (1957-1964)

Oskar Künnapas sündis 1923. aastal Kergus, käis seal koolis. Õpetajahariduse omandas ta Tallinnas. Peale õpinguid töötas ta Kergu koolis õpetajana, hiljem juhatajana.

1957. aastal tekkinud tal Kergus vastuolud ja nähes, et Viiral parasjagu koolijuhatajakoht vaba, kasutas ta võimalust.

Samal aastal alustati kohe kapitaalremondiga. Oskar Künnapas seadis korda raamatupidamise. Koolis hakkasid jälle täie hooga tööle ringid. Aktiivselt võeti osa kultuurimaja tööst. Oskar Künnapas mängis ise akordionit ja tema abikaasa oli kultuurimajajuhataja. Üritustesse kaasati palju lapsi.
Oskar Künnapas

Oskar Künnapas oli tihti väga kuri. Ometi sisimas oli ta heasüdamlik ja tundlik. See tuleb välja Lembit Lingi mälestustest: “See juhtus Künnapase esimesel tööaastal. Õppisime liitklassis ja meie tunnid said läbi. Õpetaja palus meid jääda järgmise tunni alguseks klassi. Tundi alustas ta jutuga sünnipäevadest. Rääkisime meiegi õhinal, mida oskasime öelda kinkimisest ja kinkidest jne. Siis tõusis Künnapas püsti, läks näost tuli punaseks ja ütles pahaselt: “Aga kui teil oma klassijuhatajal on sünnipäev, siis ei soovi te õnnegi!” ning väljus klassist. Olime häbistatud ja ähmi täis. Lõpuks leidsime, et kui õpetaja tagasi tuleb, soovime kõik kooris talle palju õnne sünnipäevaks. Kui õpetaja lõpuks tuli, tõusime kõik robinal püsti, aga enne kui suud lahti saime, käratas ta meie klassile, et mis me veel ootame, meil on tunnid läbi. Läksime siis kähku koju ja nii see lugu lõppeski.

1964. aastal sai koolidirektoriks Laine Haas ja Oskar Künnapas naases Kergusse, kus ta jätkas pedagoogina. Kahjuks sooritas ta 1974. aastal enesetapu. Nimelt, kandis ta pedofiiliasüüdistuse alusel karistust. Peale vanglast vabanemist ei pidanud tema närvid enam psühholoogilisele survele vastu ja ta poos ennast üles.


Laine Haas (1964-1976)

Laine Haas sündis 1924. aastal Pärnus, lõpetas seal 9 klassi ja asus edasi õppima Tallinna Õpetajate Seminari. Seal õppisid nad koos Oskar Künnapasega, kes oli kursus eespool. Kahjuks selle kooli haridus tühistati, kuna õppetöö oli kestnud saksa ajal, mida nõukogude võim ei respekteerinud. Seega jäi dokumentide järgi Laine Haasale (sel ajal neiupõlvenimega Puistama) ainult 9 klassi haridus. Õpetajakutse saamiseks sooritas ta Haapsalus kõik 54 eksamit uuesti.
Laine Haas

1944. aastal tuli ta Viirale õpetajaks, tema kaugelt sugulase Mihkel Tilga kutsel. Kuid 1950. aastal vähenes õpilaste arv niivõrd, et teist õpetajat ei vajatud ja Laine Haas läks õpetajaks Aesoo kooli. Järgmisel aastal, kui Hilda Pärn loobus koolijuhatajaametist oleks Laine Haas hästi tema asemele sobinud, kuid seda ei peetud sobilikuks, et endine alluv oleks ülemuse ameti üle võtnud. Kaks aastat hiljem tuli ta Viirale tagasi lihtsalt õpetajaks.

Laine Haas oli energiline inimene. Koolijuhina oli ta püüdlik ja ei sallinud lõpetamata asju. Ta seadis korda koolikroonika, mille peale on käesoleva uurimistöö autor väga tänulik.

Laine Haasa ettevõtmisel toimus koolis palju üritusi. Näiteks, 1966. aasta esimene pool oli seotud Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva ürituste ettevalmistamisega. Suur ettevõtmine oli kõigi 15 Nõukogude Liidu vabariikide rahvusriiete õmblemine. Tähtsa aastapäeva puhul käidi teatris ja korraldati mitu matka. Kooli külastas Jaan Hiietalu, mees, kes oli mitu korda Leniniga kokku puutunud.

1976. aastal sai direktoriks Enda Link. Laine Haas loobus oma kohast vabatahtlikult, nähes Enda Lingi energilisust. Laine Haas oli kuni 1981. aastani õpetaja, mil ta läks pensionile. Üle 10 aasta käis ta vajaduse korral abis ja asendamas. Sellest perioodist on ta õpilastele meelde jäänud kui mõistlik ja heasüdamlik õpetaja. Laine Haasa abilised olid Liis Rõõmussaar, Evi Peterson, Arma Aljas, Elle Pukk, Kadri Tiitus, Enda Link.

Veeb: Kaur Tiitus 1998.a.