Enda Link (1976-...)
Enda Link

Enda Link (neiupõlvenimi Freiman) sündis 1950. aastal Pärnus.

Koolis käis ta Sindi keskkoolis, seejärel Tartu Pedagoogilises Koolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis.

1969. aastal suunati ta Viirale õpetajaks. Koos Laine Haasaga juhendasid nad rahvatantsurühma. Laine Haas mängis enamasti pilli ja Enda Link õpetas tantsu.

1973. aastal Enda Link abiellus. Kahe järgmisel aastal sündisid poeg ja tütar.

1976. aastal sai Enda Lingist Viira kooli direktor, kes ta on praegugi. Direktorina on ta range. Tema tundides on alati vaikus ja kord. Õpilasepoolse lohakuse või pahanduse korral võib viimast tabada tugev sõnade laviin. Üks koomiline situatsioon juhtus kord sööklas. Poiss, kel meeldis vahetunnis leiba nosida, oli käterätikusse umbes kümme leivaviilu peitnud, mis oli loomulikult lubamatu. Parasjagu kui poiss direktorist möödus, pudenesid viilud põrandale. Mis edasi juhtus, pole vist vaja seletada.

Selline kuri stiil on ühele koolidirektorile väga vajalik. Enda Lingil on käkitegu üles leida taskuvaras või paharet ülestunnistama panna.

Need, kes eeskujulikult õppisid, said Enda Lingiga hästi läbi. Mäletan, kui kord ise avastasin midagi olulist ja emale ütlesin: “Ma tean, mida teha, et Lingiga hakkama saada - tuleb kõik lihtsalt ära õppida!”

Õpetajad arvavad, et Enda Lingist paremat direktorit on raske leida. Tema voorus on mõõdukas uuendusmeel. Ta ei lase midagi teha uisapäisa, aga kui ta näeb idees elujõudu olevat, aitab ta selle teostusele nii palju kaasa kui võimalik. Nii sündis kooliajaleht “Viira Ekspress”, esimene ülevabariigiline koolilehtede kokkutulek, Viira Suusamaraton jne. Väheseid konflikte nooremate õpetajatega on siiski ette tulnud, kuid neid ei tasuks siinkohal tähele panna.

Oma organiseerimisvõimet näitas Enda Link koolile juurdeehitust nõudes. Vana koolimaja oli kitsas, sest nüüd oli kool juba mitu aastat 8-klassiline olnud. Sovhoosi “Säde” direktori Udo Milleri toetusel saadi nõusolek uue maja ehituseks. Alguses taheti seda teha kõleda tüüpprojekti järgi Jõesuusse, kuid koolikollektiivi nõudmisel tehti juurdeehitus ainulaadseprojekti järgi vana maja kõrvale. 1987. aastal alustati koolimajale juurdeehitust.

4. koolimaja ehitus
Mitu aastat oli ehitusplats ümbruskonna poistele põnev luusimisplats. Kõik kohad said läbi käidud, aga kraana otsa ei julgenud keegi minna.
Viira Kooli 4. maja avamine

Nagu nõukogude ajal kombeks, hakkas ehitus venima ja Vändra ehitusmeeste töö jättis soovida. Selle eest pakkus poisikestele suurt lõbu mööda konstruktsioone ronida ja sõda mängida. 2 lendu lõpetajaid lootsid asjata viimast õppeaastat uues majas veeta. Maja sai valmis 1992. aastal.

1992. aastal 1. septembril avati Viira kooli 4. maja.
Lindi lõikasid läbi Viira kooli direktor, Tori vallavanem ja Pärnu maavanem.

Suursugune ja kohaga hästi harmoneeruv hoone jätab võõrale esmapilgul võimsama mulje, kui ta seda tegelikult on. Tõepoolest, maja on praktiline ja mugav, siiski veelkord kritiseeriks nõukogude ehituskvaliteeti.

Uue koolimaja avamine oli kohaliku rahva jaoks suur sündmus. Tuldi ka kaugemalt, sest levinud oli kuuldus uue maja omapärast ja kaunidusest.

Oli ilus, kuid palav suvepäev, nii et mitmel inimesel hakkas ärevusest ja palavusest halb. Nende hulgas oli ka Pärnu maavanem, kes vahetult enne lindilõikamistseremooniat astus vilusse vanasse puukuuri ennast koguma.

Tänane Viira koolis antava hariduse tase on kõrge. Seda näitavad 1997. aastal toimunud maakonna olümpiaadide tulemused. 4 korral tulid Viira kooli õpilased esimese kolme sekka. Tähelepanuväärne on Marko Raski 13. koht ülavabariiglisel informaatikavõistlusel. 1996. aastal saavutas Kaupo Iher ülevabariigilisel nuputamisvõistlusel “Känguru” esikoha.
Soovin Viira Põhikoolile jätkuvat edu!

Veeb: Kaur Tiitus 1998.a.